Ilusal suvisel suvepäeval andis noor ilus naisõpetaja asendustundi 6ndale klassile.
Tal oli varuks suur ülesanne ja niisiis ta alustas kirjutamist kohe ülevalt kõrgelt otsast tahvlil, kui järsku oli kuulda vaikset irvitamist klassi tagumisest poolest.
Õpetaja pööras kiiresti ümber ja küsis:
“Peeter. Mis siin nii naljakat on?”
“Ma just nägin ühte teie sukapaeltest!” irvitas Peeter.
“Välja minu klassist!” oli õpetaja maruvihane, “Ma ei taha sind 3 päeva siin näha!”
Olles maha rahunenud, pöörab õpetaja ennast tagasi tahvli poole. Taibates, et ta on unustanud ülesande pealkirja, kergitab ta end veel kõrgemale tahvli kohale. Ja jälle oli kuulda, nüüd veel valjemat, irvitamist klassist.
Õpetaja pöörab end uuesti ringi ja küsib:
“Toomas, mis siis nüüd nii naljakat on?”
“Ma nägin mõlemaid teie sukapaelu!” oli Toomas õnnest lõhkemas.
Jälle õpetaja pühaviha täis ja karjub:
“Välja minu klassist! Seekord on karistus veel tõsisem, 3 nädalat õppetööst kõrvaldatud!”
Piinlikust tundes pöörab ta ennast tagasi tahvli poole, kui aga kogemata pillab maha oma kriidi. Ta kummardab, et seda üles korjata, ning jälle oli kuulda valju naeru ja itsitamist.
Ta pöörab ennast ruttu ringi ja näed, et väike Juku jalutab klassist välja.
“Ja kuhu sa mõtled et lähed?” küsib õpetaja.
“Selle järgi, mida ma just nägin, võib minu kooliaasta lõppenuks tunnistada…”
Noor ilus naisõpetaja
