Odessa rätsep Moiša sureb.
Tema lesk abiellub noore, ilusa ja blondi venelasega, kes on kadunud Moišast peajagu pikem.
Pulmaööl astub paljas Ivan peegli ette, tõmbab käed rusikasse ja küsib:
„Ütle, Saara, kas su Moišal olid sihukesed rusikad?”
„Ei, ei olnud.”
Ivan katsub oma biitsepsit ja küsib:
„Ütle, Saara, kas su Moišal olid sellised võimsad biitsepsid?”
„Ei, ei olnud.”
Ivan kõverdab paar korda põlvi ja küsib:
„Aga ütle, Saara, kas su Moišal olid sellised tugevad jalad?”
„Kuule, Ivan, selle ajaga, mis sa seal peegli ees keerutad, jõudis Moiša mind kaks korda võtta ja veel ühe naistepalitu valmis õmmelda!!!”