Kallis päevik!
Läksin täna dieedile. Kavatsen kaotada 8 kilo. Dietoloog soovitas mul pidada päevikut, kuhu panen kirja kõik, mida söön, ja kirjeldan oma hingeseisundit.
Tunnen end jälle nagu teismeline, kuid sellele vaatamata olen täis otsustavust. Mõistan, et dieedil olles tuleb piinelda, kuid see-eest olen siis jälle meeletult õnnelik, kui saan lõpuks oma vapustavat musta kleiti kanda.
Esimene päev
Tükike kodujuustu. Kausike müslit. Meeleolu on suurepärane. Tunnen end palju kergemana, lausa õhuliselt. Ainult pea valutab natuke. Muide, kass pistis ühe hooga pool purki kassikonservi pintslisse. No on sadist!
Teine päev
Kerge salat. Paar röstsaia ja tassike jogurtit. Tunnen end endiselt hästi. Tõsi, pea valutab täna natuke rohkem, aga see pole midagi sellist, mida aspiriin parandada ei suudaks. Kassi isu näib järjest kasvavat. Kust ta teab, et ma dieedile läksin, ah?
Kolmas päev
Ärkasin öösel mingi veidra müra peale. Algul mõtlesin, et see on sissemurdja, kuid siis sain aru, et sellist häält teeb mu kõht. Jõin liitri teed. Kogu ülejäänud öö käisin kempsus pissil. Märkus: ära kummeliteed joo. Söötsin kassile Gourmet Gold pasteeti kanalihaga. Pärast kasisin pool tundi kööki – sülge jooksis nii ohtrasti.
Neljas päev
Olen hakanud salatit vihkama: tunnen end kui karjamaal mäletsev lehm. Olen pisut ärritunud, kuid minu arvates on see vaid ajutine nähe. Peas on selline tunne, nagu oleks see trumm. Minu naiskolleeg Virge sõi ettevõtte einelauas lõunaks tükikese vahukooretorti. Mina ütlesin ära. Märkus: nüüdsest peale vihkan ma oma kolleegi. Kui kass mu mõnitamisõgimist ei lõpeta, siis viin ta oma ema juurde.
Viies päev
Vannun: kui ma veel peaksin kodujuustu nägema, siis oksendan! Tundub ka, et mu lõunasöök – salat – irvitab mulle näkku. Annan endale lubaduse rahuneda ja end taas kätte võtta. Ostsin naisteajakirja, mille kaanel on mingi järjekordne modell. Ta näeb minust poole kõhnem välja. Ma ei tagane oma eesmärgist. Ja sellest, mida see neetud kass sööb, ma enam ei kirjuta!
Kuues päev
Olen surnud. Sel ööl ma peaaegu ei maganudki, aga kui õnnestus korraks tukastada, siis nägin unes torte, kooke, pirukaid jne. Oleksin nõus ekleeri eest tapma!
Seitsmes päev
Käisin dietoloogi juures. Olen 250 grammi maha võtnud. See on mingi õudus!!! Sõin kogu nädala rohtu, ainult ei ammunud, ja kaotasin vaid veerand kilo! Dietoloog selgitas, et see on täiesti normaalne: naised võtvat aeglasemalt alla kui mehed, eriti minu vanuses. Ei, te kujutage vaid ette, see mõrd nimetas mind paksuks vanamutiks! Märkus: otsi endale teine dietoloog. Öösel ei pidanud vastu ja hiilisin külmkapi juurde – no kes kurat käskis mul selle külmkapiluku peale panna?!
Kaheksas päev
Täna ärkasin selle peale, et üks grillkana mu voodi jalutsis kankaani tantsis. Vannun! Kas ma hakkan hulluks minema??? Tormasin suurest näljast kohe külmkapi juurde. Ükski lukk ei pea vastu eksmehe kangi ja vasara rünnakule! Aga mis sest kasu, kui külmkapis on vaid suutäis salatit?! Tööl märkasin, et kolleegid on mind kuidagi veidralt vaatama hakanud…
Üheksas päev
Puhkepäev. Mind äratas taas grillkana, seekord kõhutantsuga. Nii et hullus süveneb… Veetsin kogu päeva televiisori ees. See on mingi vandenõu: igalt kanalilt tulevad ainult kokasaated. Õpetati tegema vahukoore-puuviljatorti, lasanjet ja pähklitega küpsetatud merilestafileed. Märkus: osta aknast väljavisatu asemele uus telekapult.
Kümnes päev
Kaalukaotus on vaid üks räpane illusioon! Öösel hiilisin kassi toidukausi juurde, et midagigi kõhusoppi saada. Olge nüüd, ega öösel söömine ole ju mingi õige söömine! Kuradi ahnepäits oli kogu Whiskasi ära söönud, Gourmet oli aga juba ammu otsas. Kah mul sõber sihuke! Mida teab tema inimeste piinadest?!
Kolmeteistkümnes päev
Arsti kaalu osutid ei liigu! Nad näitavad järjekindlalt ühte ja sama! Ma pole grammigi maha võtnud! Ma naersin nii, et kogu kabinet kajas. Hirmunud dietoloog soovitas mul psühholoogi poole pöörduda. Minu arust tahtis ta väga „psühhiaater” öelda. Võibolla sellepärast, et ma talt pidevalt skalpelli palusin? Märkus: arsti juurde ma enam ei lähe. Tantsiv grillkana ütles mulle hommikul, et kogu jutt dieedist on alatu vale. Me ajame temaga juba pikad jutud maha…
Kuueteistkümnes päev
Lõpetasin dieedi. See tantsiv grillkana oli minuga nii rahul, et ma sõin ta lõunasöögiks!!!
(Autor soovis jääda tundmatuks, kuid tema nimi avalikustatakse igale dieedipidajale tema esimesel nõudmisel.)
