Murumütsiga eestlane istub baaris ja vaatab oma napsu. Istub ja vaatab sedasi pool tundi juba. Siis astub baari puhevil poliitjõmm, seisab murumütsi kõrvale ja ootab baarmeni. Näeb, et mehike ei joo oma napsu, haarab selle murumütsi eest ja kummutab selle alla. Murumütsiga eestlane hakkab südantlõhestavalt nutma.
Jõmm rahustab eestlast; „Ära nuta. Ma ei kannata kui mehed nutavad. Ma tegin lihtsalt nalja ja ostan sulle uue napsu.“
„Ma ei taha üldse napsu“, seletab murumütsiga eestlane poliitjõmmile. „Mul oli täna lihtsalt väga halb päev. Magasin täna hommikul sisse ja jäin hiljaks väga tähtsale kohtumisele. Minu boss, väga alfa-isane, vallandas mind. Siis helistati Rootsi pangast ja öeldi, et laenu katteks võetakse minult minu talu. Lahkusin kontorist ja läksin oma auto juurde kuid see oli varastatud. Võtsin takso ja sõitsin koju. Maksin arve ja kui takso oli lahkunud avastasin, et olin unustanud oma rahakoti taksosse. Läksin tuppa ja avastasin oma naise naabrimehega voodist. Tulin siia baari, et oma eluga lõpparve teha ja siis tulid sina ja jõid minu mürgi ära …“