Igal hommikul läks sipelgas tööle ja töötas rõõmsasti terve päeva. Sipelgas oli usin ja õnnelik tööd tehes.
Juht lõvi oli üllatunud nähes, et sipelgas teeb tööd ilma järelvalveta. Ta mõtles, et kui sipelgas teeb ilma järelvalveta tööd nii efektiivselt, siis järelvalve abiga saaks sipelga töö muuta veelgi tõhusamaks. Nii värbab lõvi prussaka, kellel on juhikogemust ja kes on eriti kuulus oma põhjalike raportite poolest.
Prussaka esimene otsus on luua süsteem vahetustega tööks. Prussakas vajab sekretäri, kes aitaks teda raportite koostamisel… ja ta palkas ämbliku hoolitsema arhiivi eest ja valvama telefonisidet.
Lõvi oli õhinas prussaka raportitest ning palus tal teha skeeme ja diagramme tootmise arenemisest ning valmistama analüüse, mida saaks kasutada juhtide koosolekul.
Nii tuli prussakal osta arvuti… ja palgata kärbes vastutama IT osakonna eest.
Sipelgas, kes alguses oli õnnelik ja produktiivne töötegija, vihkas uut tööd, kus ta pidi käima erinevatel koosolekutel, tegema palju selgitus- ja paberitööd.
Lõvi tegi strateegilise otsuse – oli viimane aeg palgata ülemus sipelga osakonda.
Ülemuse ametikoht anti ritsikale, kelle esimene otsus oli hankida oma kabinetti moodne vaip ja ergonoomiline tool.
Ritsikas vajas ka arvutit ja isiklikku assistenti, kes valmistaks tööde optimeerimisplaani.
Osakond, kus sipelgas töötas, on nüüd kurb koht ja kõik on ülimalt närvilised.
Ritsikas veenis lõvi, et vaja on läbi viia töö heaolu uuring.
Lõvi märganud, et sipelga osakonna kulud kasvavad ja tootlikus väheneb tuntavalt… palkas öökulli, hinnatud konsultandi, auditi läbiviimiseks ja ettepanekute tegemiseks.
Öökull tegi selgitustööd kolm kuud ja sai kokku hiiglasuure raporti milles oli kirjas, et sipelga osakonnas on liiga palju töötajaid.
Arva, kelle lõvi vallandab esimesena?
Muidugi sipelga, sest hindamisel osutus sipelgas selleks, kellel on madal motivatsioon ja negatiivne suhtumine.