Kuidas loeksid meie raadiohääled ja poliitikud sisse auto navigatsiooniseadme teateid?
“Ükssada meetri pärast pööra paremale ja pööra vasakule!” Pikemal autosõidul muutub teed juhatava navigatsiooniseade metalne hääl üsna tüütuks, eks ole.
Navigatsiooniseade on see pisikese teleka moodi aparaat auto salongis, mis näitab juhile kaardi pealt kätte, kus ta parajasti viibib ja soovi korral juhatab teed paika, kuhu sohver sõita ihkab.
Mitmel navigatsiooniseadmel – rahvapärasemalt gepsul, mida sageli hääldatakse keps – saab juht näiteks ingliskeelses versioonis valida, missuguse hääle esituses ja millises väljenduslaadis soovib ta sõidujuhiseid kuulda. Maitse asi, kas orienteeruda sihtkohta mahlakas-meela daami sosinate või hoopis teksaslase kiunuva ninahääle saatel.
Mitu-setu väljamaa staarigi on laenanud navigatsiooniseadmele oma hääle. Ozzy Ozbourne ropendavat ühes variandis ikka kogu kassa eest.
Meilgi müüdavatel navigatsiooniseadmetel võiksid eesti keeles juhendada sohvrit omapärase sõnaseadmisoskusega saatejuhid või poliitikud – küll kohale jõuaks! Luurame korraks, kuidas see õigupoolest kõlada võiks.
Helgi Erilaid juhatab vasakpööret:
“Selle balustraadiga maja juurest pööra vasakule. Jõuad väljakule, kus kunagi seisis võllas, milles rippudes heitsid oma aja väärikad viimase pilgu sellele imelisele linnale. Oh aegu, oh kombeid!”
Edgar Savisaar teatab auto sattumisest ühistranspordirajale:
“Te olete Ilvese toetaja, jah? No see on näost näha. Ega teid palju ole!”
Lembitu Kuuse raporteerib, et mööduti ärakeeramiskohast:
“Mis nüüd toimub? Mida teeb juht? Mida ta teeb! Ta sõidab õigest teeotsast mööda! Aga mis need mõned meetrid loevad! Mis need loevad? Mitte midagi! Ei kao see Paide kuhugi, ei kao. Ta on oma koha peal ja juba järgmisest ristist võib uuesti Paide peale keerata. Paidet me teame ju hästi, just siit on pärit lumelauakoondislane Ivar Kruusenberg, kes saavutas tänavu rahvusvahelistel lumelauakrossi võistlustel Itaalias Moenas 9. koha. Pöide on igale spordisõbrale tuttav kant, kõik teed toovad talvel siia, Paidesse.”
Igor Gräzin kannab ette tupikusse sattumisest:
“Kurat, see on siukene värk praegu, et sa saad ise ka aru, et otse sõita ei saa ja paremale ega vasakule ka ei tohi minna. Vot, nihuke olukord – nagu sakslastel 1945. aastal Berliinis! Mis me nüüd edasi teeme?”
Gräzinile sekundeerib Aivar Riisalu:
“Kreeka ostis just Saksamaalt tanke. Ma lähen järgmise lennuga kaitsma akropoli mustade kolonelide eest! Kuigi granaadiheitja Carl-Gustaviga on keeruline väga heade Leopardide vastu saada, sakslased oskavad tanke teha. Ei, mulle Reich meeldib! Kuulge, ärge seda kellelegi edasi rääkige, muidu ma pean jälle minema reservohvitseride kogu aukohtu ette aru andma.”
Arnold Rüütel edastab informatsiooni, et ringteel tuleb maha keerata teisele teele:
“Mina isiklikult tahaksin omalt poolt kõik teha selleks, et me järgmisele põlvkonnale – teiega koos – suudaksime üle anda Eestimaa just nii, et kõik on õigesti siiski tehtud – niipalju kui võimalik on õigesti ja hästi teha meil teiega. Et me annaksime Eestimaa niimoodi üle, igas mõttes. See on selle asja eesmärk. Ja ma väga loodan, et kui suutsime koos lauluväljakul olla hommikuni, ja Balti ketis, mis on unikaalne… mis oli unikaalne nähtus maailmas, koguni: et ümmarguselt 600-kilomeetrisel trassil Läti, Leedu ja Eesti rahvas oli kahe-kolmeinimeselises ketis, mitte küll pidevas, kuid kohati, ja võib-olla enamus oli kahe-kolmekordne see kett… See on unikaalne nähtus!
Näete, milline võib olla sünergia, kui me tahame ja suudame omavahel kokku leppida.”
Raul Velbaum avastab teelt eksimise:
“Ime muna! Ei no kuhu sa nüüd pöörasid, kuradi ahv! Tule kuradi rooli tagant ära, värdjas!”
Villu Reiljan teatab suurest kiiruseületamisest
“Pole paha! Ei no ma saan aru, et tee on sirge ja päike paistab selja tagant, aga seal järgmise põõsa taga on harilikult mendid, hehehee, nemad tahavad raha. Muide, ma tean Pilve numbrit. Aga Pilve-onule tuleb kah füüri lasta, ilma ei saa siin ilmas midagi.”
Evelin Ilves hoiatab kütuse lõppemise eest:
“Järgmise bensiinijaamani on 60 kilomeetrit, aga teil on kütust veel vaid 40 kilomeetri jaoks. Kuid ega auto peagi sõitma. Keskkonda kurnavast masinast saab ehitada toreda kogukonnakeskuse. Siinsetel pehmetel istmetel võib lugeda kaaslastele ette värskeid raamatud, rääkida reisimuljeid, kuulata üksteise rõõme-muresid. Või jälgida värske leiva ja enda kasvatatud piparmündist tõmmanud tee kõrvale, kuidas vihmapiisad langevad tuuleklaasile.
Muide, siinsamas nurga peal elab mees, kes teeb imemaitsvat kitsejuustu. See on praegu küll kahjuks otsas, sest me ostsime kogu värske laari Gruusia visiidi eel külakostiks kaasa. Aga maja edasi müüakse nitraadivabu õunu, mis on lihtsalt imemaitsvad!
Eesti elu õitseb täiel rinnal!”
Rein Lang juhatab lühimat teed:
“Eks igaüks kahtlustab teisi oma rikutuse piirides! Mina isiklikult sõidaksin siit otse.”
Jürgen Ligi selgitab kõige kiiremat marsruuti sihtkohani:
“Mina ei ole seda GPSi välja mõelnud, aga selles linnas oskab ju iga idioot sõita!”
David Vseviov möönab, et parempööre ununes:
“Me sõitsime nüüd oma kaasreisijatega mööda kohast, kust me pidime paremale keerama – sellest oli meil juttu 300 kilomeetrit tagasi, me ei hakka seda praegu kordama, need sündmused, nende põhjused ja edasised arengud on meile kõigile hästi teada –, aga, ja see on meil kombeks, vähemalt meie kauaaegsed kaasreisijad teavad seda hästi, laseme me vahel juhtida end teel endal ja vaatame, kuhu me välja jõuame.”
Urmas Paet kannab ette ühesuunalise tee lõppemisest:
“Juhin teie tähelepanu, et vastavalt varem välja töötatud seadusaktidele on liiklus siin teel nüüd bilateraalne. See on realiteet, mille ignoreerimisega ei täidaks me oma rahvusvaheliste partnerite ees võetud kohustusi.”
Hillar Palamets tunneb rõõmu, et jõuti sihtkohta – riigikohtu ette Tartus Toomemäel toomkiriku vahetus naabruses:
“Vaadake, sealsamas 1880ndate alguses tuli linna arhitektiks insener Reinhold Guleke, kelle esimesi tellimusi oli viia Toomele veevärk sisse, sest linnas ei suutnud veepaagid suruda vett Toomele. Ja tema ehitas kirikutornide põhjapoolse tornitembi (praegu on seal vaateplatvorm) otsa ülikooli veepaagi ja selle ümber pseudoklassitsistliku puitsara. Nii et kui alt vaatasid – nagu mingi gooti kabel. Aga selle sees oli metallpaak ja see oli küllalt kõrge, et anda vett ülikooli kliinikule Toomel, vanale anatoomikumile, hiljem uuele anatoomikumile, raamatukogule.
See süsteem ei sõltunud linna veevärgist ja 1941. aasta sõjasuvel ülikooli veevärgis oli vesi ja surve, linna oma oli hävinud – seoses Kivisilla õhkimisega. Linnas vett ei olnud, aga ülikoolil oli, see võimaldas päästa peahoonet ja ümbruskonna maju.”
Ene Ergma teatab navigatsiooniseadme väljalülitamisel vaikselt, aga siiski kuuldavalt:
“Idioodid!”
Omanäolist eesti keelt naviseadmetesse lähiajal veel oodata pole
Kuigi paljud Eestis müüdavad navigatsiooniseadmed on riigikeele ära õppinud, võib nende keelekasutus tee peal üllatada, sest programmile grammatika õpetamine on keeruline.
Kes soovib teejuhiseid kuulata inglise keeles, sel on võimalik mõnele Eestis müüdavale navigatsiooniseadmele alla laadida ka isikupärasemaid tämbreid. Näiteks võib sättida kaarti lugema Darth Vaderi “Tähesõdadest”.
Kuulsamaid omamaiseid hääli ja isikupärasemat eestikeelset sõnakasutust lähiajal meie navigatsiooniseadmesse siiski veel loota pole ning leppida tuleb juba tuttavate, pisut puiselt kõlavate õpetussõnadega. Muide, vähemalt Garmini seadmetele on teksti sisse lugenud üks Tartu Ülikooli filoloog.
