Härra Z. oli harjunud igal nädalavahetusel jahil käima. Ja iga kord, kui ta jahiretkele suundus, saatist kojamees teda sõnadega:
“Mina teie asemel ei läheks…”
Siis otsustaski härra Z. kojamehe nõu kuulda võtta ja ühel pühapäevahommikul teeskles küll jahileminekut, kuid peitis end vastasmaja trepikotta. Ja vaevalt oli ta seda teinud, kui tema korteri magamistoas süttis valgus ja varjud kardinal reetsid, et ta naine oli kellegi mehe kaisus.
Raevunud jahimees lükkas kuuli rauda, pani püssi palgesse ja sihtis siluette oma magamistoa aknal. Siis aga langetas ohates püssi. Silmitses siis veel kord abielurikkujaid, pani püssi palge, ent langetas taas.
Kojamees tüdines vaatemängust.
“Miks te ometi ei tulista?!”
Jahimees vastas ohates:
“Aga lindu tuleb ju tõusult lasta!”
