Peigmees kurdab enne pulmi isale: „Mu jalad haisevad jubedalt, kardan, et mu naine ei kannata seda välja.“
„Pole midagi, poeg,“ lohutab isa. „Lihtsalt pese neid võimalikult sageli ja kanna alati sokke, isegi magades.“
Pruut jälle küsib nõu oma emalt: „Mu suust tuleb hommikuti kohutavat haisu, ma kardan, et mu mees ei taha minuga ühes toas magada.“
„Kullake, lahendus on lihtne. Hommikul hoia oma suu kinni. Ära ütle oma abikaasale sõnagi, enne kui oled hambaid pesnud, isegi mitte „Tere hommikust, kallis!“.“
Noored abielluvad ja kuna mees kannab alati sokke ja naine hoiab hommikuti suu kinni, siis läheb elukene esimesed pool aastat päris kenasti. Siis märkab mees ühel hommikul õudusega, et tal on öösel üks sokk jalast ära tulnud. Tagajärgede pärast hirmul, hakkab ta sokki otsides meeleheitlikult voodit segi pöörama.
Selle peale ärkab üles naine ja hüüatab täiesti ilma mõtlemata: „Kallis, mida sa ometi teed?!“
„Jumal hoidku!“ vastab mees temast eemale põrkudes. „Sa oled mu soki alla neelanud!“
Milline hais, täiesti kohutav!
