Metsas on põdrajaht. Ilge paugutamine käib, koerad jooksevad, põder jookseb kõigest väest. Ette tuleb okastraataed, põder mõtleb et aega pole kuskilt mujalt minna, hüppab üle. Hüppab aga nii õnnetult et okastraat tõmmab kotid küljest. Jookseb edasi, ei ole aega valu ka tunda, jahimehed ikka järel. Eemal karjamaal on lehmatädi, see mõtleb endamisi et selle ponksu põdrapoisiga võiks natuke vallatleda. Seab siis oma udara põdra poole, võtab “madalstardi” sisse ja hüüab: Mina olen ilus, suure udaraga noor lehmatädi, hullame natuke. Põder jookseb kiiruga mööda öeldes: Mina olen põder, LIHTSALT PÕDER !!!
