Mees astub kõrvaarsti kabinetti. Tõmbab püksiluku lahti ja tõmbab oma meheau välja. Näitab arstile, et peenise ots on paistes ja sinine.
Kõrvaarst: “Vales kohas olete, minge uroloogi juurde.”
Mees: “Oodake, kuulake mind ära! Me käime igal reedel sõpradega saunas ja loomulikult seal ka võtame natuke napsu…”
Kõrvaarst lõikab vahele: “Vabandage, ma olen kõrvaarst ja ei tegele alkoholismi raviga. Minge narkoloogi juurde.”
Mees: “No laske mul ometi lõpuni rääkida. Käime saunas, peseme ennast, joome ja siis mängime mängu, kus kõik istuvad ümber laua ja panevad oma riista lauale. Siis mängujuht võtab panni ja hüüab “Hopp!” ja lööb panniga vastu lauda. Enne on vaja jõuda oma riist laualt ära tõmmata.”
Kõrvaarst: “Vabandage, aga teie vaimse tervisega tunduvad asjad päris kehvad olema. Peate psühhiaatri juurde minema!”
Mees: “Ei, ei, kuulake mind lõpuni! Häda on selles nimelt, et ma ei kuule hästi, kui “Hopp!” öeldakse”.