Naine kurdab sõbrannale,et mees enam üldse tast välja ei tee. Tuleb koju, sööb, loeb, vaatab telekat ja läheb magama. Sõbranna siis soovitab: muuda endas midagi, nt uus soeng.
Teebki naine endale uue soengu. Tuleb mees õhtul koju, sööb, loeb, vaatab telekat ja läheb magama. Uue soengu kohta mitte üht sõnagi.
Saavad naised jälle kokku, sõbranna kohe pärima. Et noh, kuidas on, kas märkas, ütles midagi? Naine lööb käega ja ütleb ohates:
“Mitte üht sõnagi.”
Sõbranna küsib:
“Kas muutsid endas midagi?”
“Jah, uue soengu tegin.”
“Sa pead endaga ikka midagi kardinaalsemat ette võtma, nt veelkord uus soeng ja uus kleit kah veel, no siis märkab kindlasti.”
Teebki naine endale veelkord uue soengu ja ostab uue kleidi kah veel. Tuleb mees õhtul koju. Võtab esikus kingad ära ja tuleb kööki, naine mõtleb, no nii, nüüd ütleb, aga mees hakkab rahulikult sööma ja lehte lugema. Söödud, loetud läheb tuppa telekat vaatama. Naine mõtleb, no nii, nüüd ütleb, aga mees vaatab rahulikult telekat ja läheb varsti magama. Jälle ei midagi.
Saavad naised jälle kokku ja sõbranna kohe pärima:
“Noh, kuidas on, kas märkas, ütles midagi?”
Naine vastab jälle nuttes:
“Ei midagi.”
Selle peale ei oska sõbranna enam midagi öelda. Naine on ahastuses, lootust kaotamas, kui mõtleb järsku. Vat nüüd näitan mehele. Paneb gaasimaski pähe.
Saabub õhtu. Naine on ärevil. Mees kobistab trepi peal. Naine läheb mehele esikusse vastu. Mees tuleb tuppa. Naine mõtleb: no nüüd ütleb. Aga ei midagi. Mees läheb sööma, loeb ja tuleb tuppa telekat vaatama. Naise närvid on pingul, mõtleb: no nüüd küll märkab. Aga mees läheb sõnagi lausumata magamistuppa, võtab ennast riidest lahti, istub voodi servale, et sokke jalast ära võtta. Naise närvid ei pea enam vastu ja ta küsib:
“Kuule, kas midagi imelikku ei ole või?”
Mees vaatab toas ringi ja küsib:
“Kus? Ei ole justkui midagi.”
Naine röögatab:
“Minu näos!”
Mees vaatab ja küsib:
“Oot, mis sa oled kulmukarvu kitkund või?”
Mees ei hooli naisest enam
