Meeletu ilus suvehommik maal kusagil jõekäärus.
Terassiuks läheb vaikselt lahti ja sinna ilmub mees hommikumantlis kohvitass käes. Vaatab uniselt ringi, hingab sügavalt sisse ja jääb kuulama kuidas pääsukeseema räästa all oma poegadega räägib. Kuidas lilled teevad lahti oma õienupud ja öökullid ennast magama sätivad. Ühesõnaga viimase peal idüll ja paradiis.
Kuid siis kostub kusagilt kaugelt kellegi vihane hääl:
"Käi persse!!!"
Pääsukese pojad hakkasid kindlasti kokutama tulevikus ja mees oleks peaaegu kohvi kurku tõmmanud. Vaatas ta siis ringi ja ei näinud kedagi.. Ju siis mõni kalamees endast välja läinud ja vihastas ussi peale. Kuid siis tuleb juba lähemalt: " Käi persse!"
Jällegi vaatas mees hoolega ringi ja ei näinud ka siis kedagi ega midagi. Järsku näeb, jõekääru tagant purjetab välja mingi mees kes sõuab laste kummipaadiga ning aerutab kulbiga.
"Kuule vana, sa lusikaga ei taha aerutada?!" hüüab kohvijooja, ise naerust lõhki minemas.
"Käi persse!!!" kostub vaid paadist…..
