Võtsime kätte ja kogusime kokku valiku lühemaid jõululuuletusi. Enam ei tohiks sul küll ühtegi vabandust jõulumehele olla, et sul mõni salm peas ei ole 😉
—
Kui Sa keset ööd selle peale ärkad,
et üks paks mees kotti topib sind,
siis tea, et jõuluvanalt kingituseks
keegi soovinud on Sind…
—
Tulid talv tulid tuisud,
Jänes ostis uued uisud,
sõitis päeva – sõitis kaks,
vaatas peeglist ikka PAKS!
—
Riba-raba rebane kuuse uures vahtis
Riba-raba jõulupakki tahtis
Mis võiks olla paki sees? küsis jõuluvana
Ikka kana, jõulumees, piparkoogikana!
—
Maa on must
oh, mis lust!
Jõulutunne
tekkis just!
—
Käbi-käbi-käbi-käbi,
käbi-käbi-käbi-käbi,
käbi-käbi-käbi-käbi,
minu luuletus on läbi.
—
Läbi sätendava õhu,
üle karge lume,
pisikene ingel,
paljajalu tuleb.
Süda soe ja särasilmil,
külma ta ei taju,
kannab kuuma küünlaleeki,
läbi valge saju.
—
Kena kuldne kringel
on mu jõulusalmis.
Selle tuttav ingel,
tegi ahjus valmis.
Veel on hõbepähkleid,
minu jõululoos.
Päkapikkudega
korjasin neid koos.
—
Jõuluõhtul tähistaevas
on siin kaunilt säramas.
Isa kaugelt lahti kaevas
hanged koduväravas.
Aisakella hellas kajas
põder peatus läve ees.
Taas on meie kodumajas
jõulurõõmud tubades.
—
Ajakell käib ikka ühte sammu
ja meile tunde väsimatult lööb.
Nii mõtlikuks teeb küünlatule valgus,
üks aastalõpp on jälle meie ees.
Ja arglikult poeb hinge jõulutunne
ning soove mitmeid keerleb peas,
nii arglik pole olnudki see tunne
hing ootamas on erilist ja head.
Kaugusesse suunan oma pilgu
ja ootamatult äkki ma tean,
miks küünlatuli rahustavalt vilgub –
ta ajakilde kokku seab.
Neist teha tahab imekauni pildi,
kus mälestused möödunust on sees,
kus mineviku unistusi helgib,
kus täituvad kõik soovid meie teel.
—
Jõuluvana, ma ei oska
sulle salmi lugeda,
luba kingituse tasuks
ühel jalal hüpata.
Luba, et sul habet paitan
enne kui ma kingi saan,
ja kui sellest veel ei aita,
teisel jalal hüppan ka.
—
Hello, armas Jõulutaat!
Kui great, et sind ka näha saab!
Habe on sul tõega cool
ja kingikott fantastic suur!
Next Year ju tuled jälle here?
Ma seniks soovin sul: take care!
—
Armas jõuluvanake!
Olen alles väikseke.
Mulle toodi kuuseke.
Kuuseke nii tilluke.
Kuuse küljes küünlake,
särab nagu päikseke.
Väike vend mind hoolsalt aitas.
Mina panin asju paika.
Siis, kui ema tuppa tuli,
kuusk meil juba kaunis oli.
Okste küljes kõike rippus,
nii et ruumist puudu kippus.
Miks küll ema naerma pidi?
Päkapikk läks tagurpidi!
—
Et su sussi sisse teeks
pesa jõulupäkapikk!
Seal on apelsin ja keeks,
õun ja kommirida pikk.
Mõtteid ilusaid ja häid
toogu sulle aasta uus-
olgu sama palju neid
nagu okkaid kuusepuus!
—
Juba valge vaip on maas,
valged majad, valge laas,
helbeid täis on aknaklaas.
Vaata! Ära ainult akent pühi,
seal on kirjas: “Häid pühi!”
—
Kõige ilusam puu on jõulupuu,
kõige ilusam kuu on jõulukuu,
kõige ilusam mees on jõulumees,
kõige ilusam aeg ootab veel ees…
—
Pöialpoisil pöial suus,
leidis metsas jõulupuu.
Miks ta seisab, pöial suus,
kui sai kena jõulupuu?
Poiss on väike,
puu on suur.
Kuidas koju viia kuusk?
—
Toompea reserveeritud
Pronkssõdur evakueeritud.
Eesti kroon konfiskeeritud,
Puutinit informeeritud,
et aasta 2009 likvideeritud!
—
Anneke sai prääniku,
päris ehtsa vääniku.
Kuidagi ei sula suus,
kas see pole tehtud puust?
Puust see präänik küll ei ole,
lapsel ainult hammast pole
—
Hommikul, kui ärkasin,
kohe oma voodi ees
päkapikku märkasin
tukastamas sussi sees.
Tööst vist väsis väike sell –
õun on raske temale!
Üheksandal korrusel
pealegi me elame.
—
Särab kuusk ju tulemeres:
kulda, karda küljes tal.
Jõulutunne igas peres,
varsti kingid kuuse all.
Oodatakse jõulutaati:
sõidaks juba õuele!
Juba ammu – suvest saati
suss on seatud aknale.
Oodatud on tõesti kaua.
Kui ta tuleks rutem vaid!
Vanale ma hästi laulaks.
Kingitusi toob ta häid…
—
Jõuluvana, mul on palve,
ära pane pahaks!
Kuid mu vennas selleks talveks
uusi uiske tahaks.
Vend on praegu hällis vakka,
ta on minust pisem.
Seni kui ta käima hakkab,
uisutaksin ise.
—*
Jõulurõõm on talveajas,
kodurahus hubases,
ootab lapse kodumajas,
kõigis nende tubades.
Jõulurõõm on sinu andes
nagu särav päikesekiir.
Seda annet endas kandes
selgemaks saab silmapiir.
Jõulurõõm on sama vana,
kui sa teda tundma said:
esimene jõuluvana,
tema esimesed paid.
—*
Pehmet lund ju sajab väljas
puud kõik hõbehärmades
toas kuusekene haljas
särab valgeis küünaldes
Lapsukesed küünlavalgel
jõululaule laulavad
rõõmust sätendaval palgel
kingitusi ootavad
—
Mina olen alles väike,
emme musi, issi päike.
Lühike mu salm on vähe,
pikem ei jää lihtsalt pähe.
—
Tere kallis jõulumees,
väike tüdruk on su ees,
las ma tantsin sulle veidi,
ma sain sünnipäevaks kleidi .
—
Väljas jõuluöö nii kena,
Taevas tähine,
Sõitvad saanid ridadena,
Maa on lumine.
Sammub õrnalt, pehmel lumel
Jõuluvanake,
Nägu naeratuse jumel,
Seljas kotike.
—
Lumevaipa klopib tuul
endal naeratus on suul
küll on tore lumetrall
lumepidu, lumeball
Tuulel muidugi on vahva
aga meie läbi akna
seda pidu vaatame
selle lõppu ootame
—
Jõuluvana, selles salmis
kirjas on kõik minu soovid,
ise küpsetasin valmis
ahjupannipiparkoogid.
Soovin ühte roosat salli,
kahte kollast mängupalli,
kommikesi kolme sorti,
nelja vahukoore torti,
viied tulge, ma ei pelga,
kuue panen kohe selga.
—
Tere, kallis jõuluvana,
tulid meile külla täna.
Mina kõige enne nägin,
ukse sulle lahti tegin.
Salmid on mul hästi peas,
riimid mitmes trükireas.
Täna õhtul rõõmuga
sulle ette loen neid ma.
—
Kauneid jõuluhetki Sulle,
hubast sära küünlatulle!
Aasta uus Sul õnne toogu,
vana kaunilt meelde jäägu!
—
Küünlasära silmadesse
jõulurõõmu südamesse
usk ja lootus, jõulurahu hinges
uude aastasse nii minge
—
See hetk, mil saabub jõuluöö
on nagu imeline ootus…
Siis hellad mõtted, soovid suus,
et täituks iga lootus
—
Jõuluõhtul, kui süütame küünlad,
aina soovime midagi head:
et me armsad oleksid terved,
et mure ei vaevaks me pead
—
Nüüd süütame jällegi küünlad,
las soojendab südant see lõõm!
Selles põlegu ära kõik mured,
ja alles jäägu vaid rõõm!
—
Säravaist pärleist on ehitud puud,
miljoneid tähti ümbritseb kuud.
Õrnalt-õrnalt on sadanud lund
Ja vaikne on jõuluöö pühalik tund
—
Kui säravad tuled me jõulupuul
ja väljas on külm ning kõle,
siis südameid soojendab armastus…
ära hinge sa sellele sule!
Sa tule ja vaata ja kuulata…
valge lumi meid jõuluga tervitab,
ta tuleb ja tahabki hiilata,
tuua rõõmu ja rahu, mis värvikas.
—
Lumelammas viskab villast,
pakane on kehva killast.
kes küll oskaks anda nõu-
on see jaanipäev või jõul?
—
Kullakallis päkapikk,
mul on sulle palve.
Võiksid külastada mind
mitte ainult talvel.
Kevadelgi iga päev
tahaks kommi süüa,
suvel jäätist võiksid
sussi sisse tuua
—
Pahandusi tegin vähe,
kukkudes ei tönninud,
pika salmigi sain pähe,
sugugi ei jonninud…
Siiski hakkan pabistama,
kurku tekib kibe klimp,
sest et näen: sul, jõuluvana,
ikka vööl on vitsakimp!
—
Et su sussi sisse teeks
pesa jõulupäkapikk!
Seal on apelsin ja keeks,
õun ja kommirida pikk.
—
Oh sära, kaunis küünlavalgus,
ja tekita nii jõulutuju,
su leegis uue aasta algus
las võtab imekauni kuju!
—
Kell tasa tornist kesköötundi teatab,
mustmiljon tähte särama siis lööb.
Sa seisata-aeg korraks peata
ja tunne südames, et käes on jõuluöö.
Sa süüta oma käega kuusel küünlad
ning usu homsesse-kõik päevad õnne täis.
Hetk minevikust proovi kinni püüda,
mis sulle õnne tõi või kaunis näis.
Ja salasoovid sosista sa tuulde
ning otsi üles oma hoburaud,
üks suudlus kingi salaja sa suule
ja sule jõuluuneks oma silmalaud.
—
Kui säravad tuled me jõulupuul
ja väljas on külm ning kõle,
siis südameid soojendab armastus…
ära hinge Sa sellele sule!
Sa tule ja vaata ja kuulata…
valge lumi meid jõuluga tervitab,
ta tuleb ja tahabki hiilata,
tuua rõõmu ja rahu, mis värvikas.
—
Sinitaevas täheke,
kui sul aega väheke.
Särasilmi pilguta,
teele valgust vilguta.
Siis on jõulutaadil parem,
jõuab meie juurde varem.
Meie juures valmis juba,
rõõmsaid lapsi terve tuba.
—
Akna peale panen sussi,
ootan päkapikujussi.
Kui ma olen hea laps,
siis ta kommi tooma kraps!
