Kostja oli mõrvasüüdistusega kohtu ees.
Olid olemas väga tugevad asitõendid, mis näitasid tema süüd, kuid laipa ei olnud leitud.
Lõppsõnas advokaat, teades, et tema klient oleks ilmselt süüdi mõistetud, otsustas proovida trikki.
“Lugupeetud vandekohtunikud, mul on üllatus teile kõigile,” ütles advokaat.
Ta vaatas oma käekella.
“Ühe minuti jooksul saabub surnud isik siia kohtusaali!”
Ta vaatas kohtusaali ukse poole.
Vandemehed, pisut hämmingus, vaatasid ootusärevusega ukse poole.
Möödus minut, aga midagi ei juhtunud.
Lõpuks ütles advokaat: “Tegelikult tegin oma avaldusega katse. Te kõik vaatasite ootuses ukse poole. Seetõttu ma eeldan, et ka teil esineb põhjendatud kahtlus käesolevas asjas, kas keegi üldse tapeti ja nõuan, et te tunnistaksite kohtualuse antud asjas süütuks!”
Vandekohus läks aru pidama.
Pärast paari minutit tulid nad tagasi ja tunnistasid kohtualuse süüdlaseks.
“Aga miks!?” küsis advokaat. “Te kõik ju kahtlesite! Ma nägin teid kõiki ukse poole vahtimas….”
“Seda küll,” vastas vandekohtu eesistuja. “Me kõik vaatasime – väljaarvatud teie klient!”
Lugupeetud vandekohtunikud
