Tütar kurtis isale: “Isa olen tüdinenud ja väsinud, mul on nii raske elu, mind ei mõisteta, mul on nii palju probleeme. Ma lihtsalt ei jõua enam … mida ma peaks tegema?”
Isa ei vastanud…ta pani hoopis tulele kolm ühesugust kastrulit veega. Ühte kastrulisse pani ta porgandi, teise muna ja kolmandasse jahvatatud kohvioad. Mõne aja pärast võttis ta veest porgandi ja muna ning valas kolmandast kastrulist tassi kohvi.
“Mis muutus?” küsis ta tütrelt.
“Muna ja porgand keesid ära, kohv aga lahustus vees,” vastas tütar.
“Ei, mu tütar, see tundub vaid pealiskaudselt vaadeldes nii. Vaata, kõva porgand muutus keevas vees pehmeks ja järeleandlikuks. Habras ja pehme muna aga muutus kõvaks. Väliselt ei muutunud kumbki, aga ühesuguse asjaolu, keeva vee mõjul muutus nende struktuur. Nii on ka inimestega. Tugevad võivad minna liimist lahti ja muutuda nõrkadeks… seal, kus haprad ja õrnad vaid tugevnevad ja kõvastuvad.”
“Aga kohv?” küsis tütar.
“See on kõige huvitavam! Jahvatatud kohvioad lahustusid täielikult uues keskkonnas ja muutsid keeva vee suurepäraseks aromaatseks joogiks. On erilisi inimesi, keda olukorrad ei muuda…nemad muudavad ise olukordi, tekitades midagi uut ja kaunist, ammutades olukordadest kasu ja teadmisi.”
Lugu kohvist
