Kuidas sündis Skype:
Kiir: “Toots, ütle mulle üks ilus start-up’i nimi!”
Toots: “Narr, milleks sulle start-up’i nime vaja on?”
Kiir: “Tänapäeval pole sa enam mingi mees, kui sul oma start-up’i pole.”
Toots: “Mul küll ei ole start-up’i…”
Kiir: “Ehee, Ülesoo talul on jah ainult võlad. Eilsed olete, põllumajandus on eilsetele!”
Toots: “Ära nori tüli! Ei tea jah, kes rätsepmeistri pere toidulaua katab! Aga mis asi see start-up üldse on? Siis oskan öelda kah, kas on mõni nimi olemas või mitte.”
Kiir: “Ega ma ise ka päris täpselt ei tea, aga ta pidi nagu kratt olema, et teed valmis ja siis võid terve elu vilet lasta.”
Toots: “Aga oot, mille poolest ta tavalisest kratist erineb?”
Kiir: “Kuidas mille poolest?! Nimi on ju uhkem ja räägib välismaa keelt!”
Toots: “Nojah, mu ema ikka räägib, et pole vahet, mis värvi kass on, peaasi, et ta hiiri püüab. Ja krati tegemisel pead oma hinge kuradile andma.”
Kiir: “No start-up’i puhul on vastupidi – seal pead oma hinge müüma inglile.”
Toots: “Vägev, siis ma tahan ka omale start-up’i!”
Kiir: “Tahtmine on taevariik, nuppu peab ka ikka olema natuke!”
Toots: “Olgu… aga kui ma sulle nime ütlen, kas sa siis räägid mulle kuidas sa seda teed?”
Kiir: “Nõus, ainult nimi peab väga hea olema! Hea nimi pidi olema juba pool start-up’i!”
Toots: “Kolumbus Krisostomus!”
Kiir: “OMG! So 90’s!!!”
Toots: “Misasja?”
Kiir: “See on inglise keeles “kiviaegne”! Muuseas, kõik start-up’id saavad aru ainult inglise keelest.”
Toots vihast puhisedes: “Sa käi pe…!”
Kiir: “Mis-mis, sakäip … skäip …skaip? Olemas! Skaip, kirjapildis Skype!”
