Louisiana pärapõrgus puhkav blondiin tahab endale alligaatorinahast kingad osta, kuid kohkub nende kõrgest hinnast.
„Ma lähen püüan ise ühe alligaatori kinni ja saan endale tasuta kingad!“ teatab ta poemehele.
„Lase aga käia, kullake!“ vastab poemees muiates.
Õhtul kodu poole sõites märkab poemees blondiini vööni soos, püss käes.
Just samal hetkel sööstab blondiini poole 3-meetrine alligaator.
Blondiin võtab eluka sihikule ja tapab ta esimese lasuga.
Tema ümber soos hulbib veel umbes pool tosinat surnud alligaatorit.
Hämmastunud poemees tuleb autost välja ja jääb sõnatult vahtima.
Blondiin aga sukeldub alligaatori alla, tuleb minuti pärast pinnale ja karjub vihaselt:
„Kuradi-kurat! Ka see neetud elukas ei kannagi kingi!!!“