Mehel on esirea piletid korvpalli finaalmängule. Ta on just oma kohale istunud, kui tema käest küsitakse, kas tema kõrval olev koht on vaba.
„Jah, on küll.“
„Uskumatu! Kellelgi on selline super koht finaalmängu vaatamiseks ja ta jätab tulemata!“
„No tegelikult kuulub see koht samuti minule,“ kohmab mees. „Mu naine pidi tulema koos minuga, aga ta suri ära. See on pärast meie abiellumist 30 aastat tagasi esimene kord, kui me ei ole koos finaalmängu vaatamas.“
„Oi, andke andeks. Kahju kuulda. Aga kas te siis tõesti ei leidnud kedagi teist, mõnda sõpra või sugulast või kas või naabrit, kes oleks saanud tulla?“
Mees raputab nukralt pead. „Ei, nad kõik on matusel…“
