Kogu tÔde peerust


Kust peer tuleb?

Gaas meie sisikonnas pÀrineb mitmetest allikatest: Ôhk, mida sisse hingame; gaas, mida eritab meie veri, gaas mis tekib maos keemiliste reaktsioonide tulemusega ning meie soolestikus elutsevate bakterite poolt tekitav gaas.

Millest peerugaas koosneb?

Peerugaasi koostis on vĂ€gagi mitmekesine ning kĂ”ikuv. Enamik Ă”hust, mida sisse hingame (peamiselt hapnik sellest), imeb meie keha kopsude abil endasse, enne kui Ă”hk jĂ”uab sisikonda. Selleks ajaks, kui Ă”hk jĂ”uab jĂ€mesoolde, on sellest jĂ€rel peamiselt lĂ€mmastik. Maohappe, soolevedelike ning lĂ€mmastiku omavahelise reageerimise tulemusena vĂ”ib tekkida sĂŒsihappegaas. Seda eritavad ka bakterid peale vesiniku ning metaani.
Meie tagumikest vÀljuvate gaaside suhteline osamaht sÔltub aga mitmetest teguritest: meie toitumisharjumistest, allaneelatud Ôhu hulgast, meie kehas elutsevatest bakteritest ning sellest kui kaua me peeru enda sees kinni hoiame.
Mida kauem hoiame peeru kinni, seda enam tÔuseb selles inertse lÀmmastiku sisaldus, kuna teised gaasid imenduvad vÀhehaaval sooleseinte kaudu vereringesse.

Mis peeru haisema paneb?

Peeru haisu tekitab peamiselt sulfaatide olemasolu kÔhugaasis. Mida vÀÀvlirikkam on sinu söögisedel, seda enam sulfaate tekib bakterite elutegevuse tagajÀrjel ning seda rÀigemalt au aerositt haiseb.
Haistukitavamatest toiduainetest tuleb Àra mÀrkida lillkapsas, munad ja liha, samal ajal kui paljutÔotavad oad toodavad vaid jÔhkralt palju peeru, mis vastupidiselt levinud arvamusele kuigi oluliselt ei lehkagi.

Miks peeretamine koledat hÀÀlt teeb?

Peeruhelid tekivad urruaugu vibreerimisest. Heli kÔla sÔltub aga vÀljutatava gaasi voolamiskiirusest ning urrulihaste lÔtvusest-jÀikusest, vÔib öelda ka treenitusest.

Kui palju gaasi eritab inimene peeretamise teel keskmiselt pÀevas?

Keskmiselt toodab inimene pÀevas umbes pool liitrit peeru, mis eraldub organismist keskeltlÀbi 14 peeretuse lÀbi.
Ilmselt on ĂŒsna keeruline mÔÔta peeretatud peeru ruumala, seega soovitame hoopis jĂ€rgnevat katset: Hakake peerupĂ€evikut pidama. MĂ€rkige igapĂ€evaselt ĂŒles, mida te sööte ning lugege oma peerud kokku. VĂ”ite samuti teha mĂ€rkmeid nende haisu kohta. Eks nĂ€is, kas leiate seose manustatud toiduainete ning peerude sagduse ja haisu vahel.

Kui kaua vÔtab peerul aega kellegi ninasse jÔudmiseks?

Peeru kiirus Ă”hus sĂ”ltub atmosfÀÀrilistest tingimustest nagu Ă”huniiskus, tuule kiirus, aga ka peerusaatejaama ning peeru vastvĂ”tja vahelisest kaugusest. Peerul on veel ka omadus peale anuse hĂŒlgamist Ă”hus hajuda ning Ă”huga kokkupuutel lahjeneda. LĂŒhidalt kokku vĂ”ttes, kui peeru mĂ”ne sekundi jooksul nina abil ei mĂ€rgata, siis hajub see ning kaob igaveseks atmosfÀÀri.
Erandid peeru levimise suhtes kehtivad kitsastel asjaoludel nagu nÀiteks peeretamine liftis vÔi autos. Sel juhul jÀÀb eritatavebameeldiv lehk Ôhku seisma vÀgagi pikaks ajaks kuni see lÔpuks kondenseerub tahketel pindadel.

On see tÔsi, et mÔni inimene ei peereta kunagi?

Igati jama jutt. Inimene peeretab isegi peale surma veidikene.

Exit mobile version