Purjus mees pöördub varahommikul pilgeni täis bussis reisijate poole:
“Inimesed, vaadake ometi aknast välja! Õues on kaunis kevad!”
Keegi ei tee joodikust väljagi, vaid jätkavad ükskõikselt sõitu.
Purjus mees jätkab:
“Ei, ma palun teid – vaadake ometi! Missugune ilu! Kõik õitseb, linnud laulavad!”
Keegi ei reageeri endiselt ega tee mehest väljagi.
“Hea küll, mis siis ikka,” pomiseb joodik, “kui siin tõesti kedagi peale minu ei ole, siis ma lasen ühe kõva peeru…”
