Keset Brežnevi aega, kui poed üsna tühjad olid, kirub üks mees muudkui igal pool, et krt võid ei ole, liha ei ole, kohvikoort ei ole jne jne.
Ajapikku jõuab see kirumine ka KGB kõrvu ja mees saab kutse KGB-sse ilmuda.
Ohvitser räägib mehega ilusti, et pole nende elul midagi viga: “Mõelge, kui odav on meil leib, elekter ja muud kommunaalkulud! Ja arstiabi puha tasuta! Väljamaalased ei oskaks sellest undki näha!!! Teate, mis paarkümmend aastat tagasi teiesugustega tehti? Tina anti!!! Nii et tehke sellest oma järeldused ja mõelge enne, kui midagi kiruma hakkate!”
Kodanikul muidugi süda hüppab rõõmust, et nii kergesti tulema sai!
Arutab siis endamisi: “Oot mis järeldused ma nüüd tegema pidin?! Vanasti anti tina, enam mitte??? No järelikult tina neil kuraditel ka enam ei ole!!!”
Kogu aeg kirub
