1. Hakkate elama puhkepäevadeta. See tsükkel ei lõpe iial. Te ei puhka iial. Jalutuskäik ootab teid hommikul ja õhtul. Aastaringselt. Isegi 1. jaanuari hommikul. Te ei saa sõita komandeeringusse ega puhkusele. Elu muutub kaheks ürituseks: jalutada ja sööta. Jalutada. Sööta. Jalutada. Sööta. Jalutada. Sööta. Jalutada. Sööta. Jalutada. Kusjuures jalutuskäigud on mõistagi pikad ja täisväärtuslikud, huvitavad ja reipad, kohustusliku ümbruskonna huviväärsuste- inimeste, koerte, laste, kasside, krabisevate kotikeste ja lahtiste luukide- üksikasjaliku tutvumisega. Täiustate oma reaktsiooni, hakkate vihkama inimesi ja koeri (eriti puudleid).
2. Külma hakkate ka vihkama. Täpselt nagu kuumustki. Vihmast ja lörtsist rääkimata. Teie silmade eest käib läbi terve kalender. Ajakiri „Noor loodusesõber“ on nõus kopsaka summa eest omandama teie tähelepanekuid loodusest. Päästearmee aga veelgi suurema summa eest teie jalutusriideid a la joped ja vanad saapad. Ning tobedaid mütsikesi! Õpite end lohutama sellega, et „see-eest on soe ja ei puhu läbi ja pimedas pole niikuinii näha.“
3. Unustage joomapeod, klubid, öised pummeldamised ja väljamagamine. Nüüd on tunduvalt olulisem mitte see, millist konjakit osta, vaid mis kell teie koer viimati pissil käis. Ning kui ületate 12- tunnise kriitilise tähise, ei avita teid isegi harakiri. Sellepärast, et südametunnistus. Aga purjus inimesi me ei armasta. Ja suitsuhaisust aevastame ja vaatame kannatust täis silmadega. Aga ettepanekust toast välja minna keeldume. Vaikselt, kuid kategooriliselt. Umbes nii, et „ma parem… istun siin…“ Aga äkki kavatsete sööma hakata.
4. Olge valmis uuteks košmaarideks. Kõige jubedam õudus- nägite unes, et koeratoit sai otsa. Ehkki ostsite just lähipäevil kolmeteistkilose koti seda totakat pedigreed ja tarisite seljas viiendale korrusele. Ja nüüd -olge lahked- otsas!
5. Õpite orienteeruma toidulisandites ja vitamiinides; mitte kuulama kõiki, kes istuvad teile pähe teadmistega „kuidas tuleb toita koera, kuna mina toida enda oma nii“; ennustama, et koeral läheb piimast kõht lahti, kanamunadest hakkab kõhus keerama, aga vaat pesuvannitäis leiba+ ämber toitu + paar purki konserve on lõunaks täitsa sobilik.
6. Saate koerale kraadiklaasi tagumikku susata, vaadata kuidas ja mida ta kakab, kuivatada tema vägilaslikke aevastusplekke tapeetidelt ja esikupeeglilt, saate tõeliseks meistriks teksastelt ja nahkjopedelt ila mahapühkimises, peale jalutuskäiku sopaste käppade ja oma jalanõude kellegi väljaheiteist puhastamises, samuti kõrvade puhastamises, küünte lõikamises, silmade pühkimises ja lõugade vahelt kõikvõimaliku sodi väljakiskumises, kaasa arvatud niisuguste maiuspalade nagu lehkav kala ja lagunev kass. Märja koerakarva lõhn kutsub teis esile heldimuse. Ent teie jope ja püksid hakkavad täpselt samamoodi lõhnama. Jätan kirjutamata selle, et koerad oskavad kenasti kõhutuult lasta. Olgu see üllatus. Külaliste puhuks. Üldiselt –füsioloogilised rõõmud sanitari tasemel vanuritekodu jaoks.
Ega ma liiga kiiresti räägi? Jõuate ikka kõik üles kirjutada?… Läheme siis edasi.
7. Nagu ma aru saan, siis näituste õud teid ei ähvarda? No vähemalt üheski asjas on vedanud. Aga kui midagi on- palun, pöörduge. Siidist paelakesed (juba seebitatud) on täiesti pakkumisel.
8. Kerjakott ootab teid. Mina raiskan ühes kuus oma tüdruku peale umbes kolm kuni viis tuhat. Ja ikka käib ta ringi näljasena! Nagu minagi.
9. Olge valmis alaliseks süütundeks oma koera ees. Ta veedab terve päeva kodus üksinda. Mitte keegi ei mängi temaga, ei räägi temaga, ei jaluta. Aga õhtul, kui tulete, tahaksite vaid üht- pikali visata. Või laisalt tugitoolis istuda ja sigaretti tõmmata. Soojas. Vaikuses. Ja kogu maailm käigu põrgusse. Aga siin istub keegi, vaatab sulle otsa, põntsutab sabaga ja ootab pikka jalutuskäiku. Ja et oleks jooksmisega, pulkade äravõtmise ja tagaajamistega. Ja ohtrate kiidusõnadega.
10. Kusjuures, mis kõige vastikum, et see keegi ei tee teile kunagi etteheiteid. Et kas või korragi röögataks, põrutaks tuhvliga vastu lauda! Aga ei! Istub, jumaldab. Vaid haruharva lubab endale etteheidet vaikselt vingudes: „…tahan pissile, ema…ema…palun, ma teen kähku…“ Tahaks nutta ja end juustest sakutada tõpralikkuse ja elusa olendi mõnitamise eest.
11. Muideks, lurjusena hakate end tundma üsna sageli. Garanteerin. Eriti kui laps tahaks tormata teiste koerte juurde, aga eiiiitohiiii. Ega ma midagi vahele jätnud?…Pisut on veel jäänud, kannatage.
12. Õpite sõimama vanaemasid, kojamehi ja möödakäijaid, kes teie armast elevandipojukest karta söandavad. Omandate vilumuse neid niivõrd pikalt saata, et ühistul tuleb teine kojamees otsida.
13. Hakkate sõitma treeningutele ja punastama selle pärast, et teie koer on nii nürimeelne ja teie ise samuti. Seejärel saadate kõik treeningud kus seda ja teist, ja pärast- lisaraha eest muidugi- hakkate käima ja ümber tegema oskust käia koera kõrval.
14. Ainult et kõrval käima hakkab ta ikkagi vaid treeningutel. Selle eest pumpate lihastesse vasaku käe.
15. Arendate endas välja haruldase ande taibata, millega tegeleb koer pimeduses. Sest sel hetkel võib koer: a) midagi õgida, b) hiiri püüda, c) rahulikult kakada, d) varitseda üksikuid möödujaid, e) olla juba ammu teadmatus suunas läinud, f) just tee poole joosta. Sest kuskil paari kilomeetri kaugusel teist jalutab mingi teine koer, g) teha mida iganes, eriti seda, mida ei tohi.
16. Teie kodust saab saekaatri filiaal. Omandate vilumuse põlvili tolmuimemises, tõmbamaks millimeetri haaval vaiba seest välja pilpaid ja pinde. Aga kokku pole teil neid millegagi pühkida. Sest luud on ammugi ära näritud ning teil pole aimugi sellest, kust uusi võiks hankida.
17. Harjute haukumise, niutsumise ja ulgumisega. Küll harva esineva, kuid seda südantlõhestavamaga. Koeraelust. Või urisemisega külaliste peale. Külalised loobuvad peagi teid tülitamast, erinevalt naabritest.
18. Vägagi varsti kujutate te endast kas meelispala anatoomilise teatri tarvis: sinikad, muhud, kriimustused, näritud kõrvad ja sõrmed või olete võimeline kandideerima sõjaväes paraadijuhi ametipostile: te saavutate oskuse röökida käsklusi nii, et kõikide ümberkaudsete kümnekordsete aknad õudusest vibreerivad.
Mehistuge, lõpp on ligidal…
19. Õige pea muutute te seltskonnalõvist eraklikuks veidrikust koerainimeseks, kes väljub toast ainult lausudes „kaitsesüstimised“, „kaelarihm“, „jalutama“. Teist saab ebahuvitav vestluskaaslane, kelle iga suvaline jututeema pöördub lõpuks kirpude ja toidu peale. Omandate kogemuse lahkuda olengutelt just siis, kui pidu on täies hoos, pomisedes: „Mul on koer…“ Mõne kuu pärast ei kutsuta teid enam kuskile, ja kui juhtutegi omal initsiatiivil tulema, võite oma silmadega näha lõppvaatlust Gogoli „Revidendist.“
20. Loobute meelde jätmast nimesid, ent see-eest tunnete nägupidi kõiki ümberkaudseid penisid, uhkeldades teadmistega nende viimaste paarituste kuupäevade ja kaelarihma suuruste kohta.
21. Häälestuge sellele, et korteris hakkab koer teil kogu aeg järgi käima. Isegi tualetti. Ja oma pea teie põlvedele asetades mõtlikult otse silma vaatama. Või mitte silma. Või hoopiski mõtlikult õhku nuusutama…Olgu, need on juba üksikasjad.
22. Te õpite magama niikaua, kuni magab teie koergi. Ja tõusma ilma äratuskellata. Ja uinuma ilma „head ööd“- suudluseta. Sest armukesed on selles duetis liigsed.
23. Oh Issand! Peaaegu oleksin unustanud! Puhastada tolmuimejaga koera aset karvadest! Milline „Jolanta“ ooper – orgasm orgasmi järel!
24. Avastate eneses võime sussutada, ässitada, korrata järjepanu fraase vähimagi intonatsiooni muutuseta, leiutama enneolematuid hüüdnimesid ja lausuma väljendeid „paks“ ja „tagumik“ sellise õrnusega, et sekstelefoni teenusepakkujad põleksid soovist teie juurde kursustele tulla.
25. Lisaks kõigele siginevad mõne kuu pärast teie pähe veidrad mõtted endale veel üks koer soetada.
Kas arvate, et see on kõik? Kaugeltki mitte, kullake! Meil on lihtsalt aeg jalutama minna…
