Kauboi ratsutab preerias.
Korraga ütleb talle tema sisemine hääl: “John, su naine petab sind!”
Kauboi keerab kähku oma mustangi ringi ja pistab kodu poole kihutama.
Sisemine hääl kiirustab teda tagant: “Kähku, kähku, ta hakkas juba riidest lahti võtma!”
Kauboi kannustab hobust, kuni see surnuna maha langeb.
Kauboi kihutab siis jala edasi.
Sisemine hääl ei vaiki: “Kiiremini, John, ta läks juba voodisse!”
Kauboi jookseb, mis jalad võtavad, komistab, kukub ja lööb pea vastu kivi.
Jälle teadvusele tulnud, kergitab kauboi pead ja pomiseb nõrga häälega: “Kurat võtaks! Ma olen ju hoopis Harry!”