TÀna on vÀljasÔit naise vanemate juurde.
LÀheme neile suurt sÔnumit teatama, meil on oodata jÀrelkasvu.
Neil pidavat ka seal vÀiksed lapsed olema.
Naise vanemad elavad maal ja ma nÀen neid tÀna esimest korda.
Ărevus on sees â mine tea, kas vĂ”etakse omaks ja kuidas minusse suhtutakseâŠ.
JĂ”udsime siis kohale ning vĂ”tsime lauas istet, kui sisse tormas noorperemees ja ĂŒtles, et panime krants Pontu magama.
Ma kĂŒsisin , et kas Pontul on uneprobleemid.
Ăiapapa, kes oli veidi napsune, sĂ”nas: âKurat, eelmine nĂ€dal sai teine ketist lahti, lĂ€ks Lepiku Salme juurde ja murdis kaks lammast maha ja Murile tegi kutsikad taha, no ĂŒldse sĂ”na ei kuuland! Sai vĂ”rukael magama pandudâŠ.â
LÀks natuke aega edasi, kui pere kÔige vÀiksem poiss Peeter hakkas nutma ning ei kuulanud sÔna. TÔmbas laualt veel suhkrutoosigi maha.
Pereema karjus ja rĂ€uskas ning hĂŒĂŒdis lĂ”puks vĂ€sinult: âTule, Peeter, paneme sind ka magama!â Seal perekonnas on ikka pĂ€ris karmid karistused!
Ma tÔmmasin nÀost kaameks, no tema nahka ma enam pÀÀsta ei saa, aga pÀÀstaks enda omagi!
Ei julgenud ma enam sĂ”nagi öeldaâŠKui teatavaks teen, et peretĂŒtrele lapse teinud, pannakse mind ka viimaks magama!
Maal on elu ikka karm!