Vanaätt jookseb arsti juurde:
“Kallis tohtrihärra, aidake! Eit lebab voodis, silmad kinni, ei liiguta, vist hakkab surema?”
“Taadike, aga kas te teda ke…da proovisite?”
“Tohtrihärra, mis te ometi räägite! Meil on 80 turjal! Ma olen vana kommunist, Lenin suri mu kätel, aga teie räägite niiviisi – ke…da!”
“Papi, kuulake arsti, ke…ge ta läbi ja kõik läheb üle!”
No läks taat koju, viskas asuniku hinge alla, sõi peotäie tablette peale ning ronis eide otsa. Tegu sai tehtud.
Ärkab üles, vaatab – eit toimetab ahju juures, mukitud, soenguga, ümiseb lauldagi.
“Joppenbuhh,” mõtleb taat, “aga ma oleks ju saanud Lenini päästa!!!”
Kallis tohtrihärra, aidake!
