* 1730 e Kr avastati häälikulise kirja kujunemine. Põlvest põlve kujunes häälikuline kirjakujunemine edasi. Siis need esivanemad arvasid, et on vaja midagi järgmisele põlvele edasi anda.
* Valgustuse all mõeldi, et filosoofidel, teadlastel ja kuningatel oleks valge
* Kõnekäänd on ütlus, kus kõne käänatakse teiseks
* Mis on saani ja ree vahe? Saani ette rakendatakse hobune, aga rege peab ise vedama.
* Vaese talu hobune on kole, harimatu, mite ülbe, pesemata, lahke
* Metskitse isa on metskitseoinas
* Võrtsjärv on pehme seal ujuvad haug ja lesk
* Maal kulub 24t täistegemiseks
* Siis pandi puusärk selga ja olid matused
* Selgroog on pikk painduv luu, mille ülaotsas on pea ja küljes nina
* Keskajal nimetati käsitööliste ühendusi surfideks.
* Eesti keeles on kasutusel araabia tähestik. Vanim Eestis pidevalt tegutsev raamatukogu on Roomas
* Vanaema rääkis vokist, mis ketras ville. Siin jahvatati jahu, mis tegutses Hilbal
* Tänu reheahjule ja savikule on eestlaste riismed läbi pika orjapõlve meie päevini kirja pandud
* Ühed kalad on ahvid, ahvid tungivad ülesvoolu
* Vokiga sai kududa. Naised ketrasid vilja. Koodiga peksti viljapead välja. Koot on asi, millega peksti heinadel terad välja. Kooti kasutati kaevust vee väljavõtmiseks. Rehielamu oli külm ja kivist tuba. Magati riidekirstude peal. Tavaliselt külvati adraga. Sirbiga niideti heina. Suvel lõigati sirbiga otra. Kevadel hakati vilja lõikama ja reht peksma. Talvel istuti koos rehetuppa ja peksti heina. Sügisel korjatakse laudast sõnnik ära ja pannakse kesapõllule.
* Rehetoas peksti vilja kuudiga.
* Võimu on vaja kontrollida selleks, et inimesed ei kuritarvitaks valitsuse heaolu.
* Karl August Hermann oli Vana Kreeka Zeu¹i jumala eestimaine kolleeg.
* Budism on näljastreik, et ei söödud enam, vaid joodi
* Vilde oli esimene kutseline naiskirjanik
* Kitzberg kirjutas näidendi Kauka Juhan
* Kitzberg kirjutas näidendi Hauka Jumal
* Kui põld oli ära küntud, siis äestati, käsitsi visati seemneid ja külvati. Peale visati sõnnikut. Põllule külvati rukist ja tangu