Juut ostis 100 dollari eest eakalt talumehelt eesli. Talumees pidi vastavalt kokkuleppele eesli juudile tooma järgmisel päeval, ent too ilmus kohale ilma eeslita.
“Vabandust, eesel kõnges ära,” seletab talumees vaikselt.
“Siis anna minu 100 dollarit tagasi!”
“Ei saa anda, kulutasin need juba ära, :” podiseb talumees nina alla.
“Hea küll siis, jäta vaid eesel mulle!”
“Aga mida sa surnud eesliga tegema hakkad?”
“Panen ta loteriile auhinnaks.”
“Kes see surnud eeslit auhinnaks tahab?!”
“Küll tahetakse,” on juut endas kindel. “Ma lihtsalt ei ütle, et eesel kõngenud on.”
Möödub pool aastat. Talumees kohtub juudiga ja pärib:
“Mis sai sellest surnud eeslist?”
Juut räägib: “Nagu tookord planeerisin, nii ka tegin. Panin eesli loteriile auhinnaks, müüsin kokku 500 loteriipiletit hinnaga 2 dollarit tükk. Kokkuvõttes õnnestus teenida 898 dollarit kasumit.”
“Kuidas see võimalik on?! Kas keegi ei protesteerinud?”
“Üks noormees protesteeris. See, kes eesli võitis. Ta oli päris vihane. Andsin talle õiglaselt tema 2 dollarit tagasi.”
Loo moraal – TURUNDUS ON ÄRI ALUS !
