Mees tuleb kirikusse pattu kahetsema.
“Püha isa, ma olen pattu teinud! Umbes kaks nädalat tagasi kõndisin ma rahulikult mööda tänavat ja äkitselt läks taevas pilve. Astusin siis kiirelt naise õe juurest läbi, vihmavarju… Lõpuks tegin naiseõega pattu…”
“Mu poeg, Jumal andestab sulle!”
“Aga siis nädal tagasi jalutasin ma pargis ning jälle tõmbus taevas pilve…Õnneks elab mu ämm samas pargi ääres ning ma jõudsin vihma eest pakku, aga tegin lõpuks ämmaga pattu…”
“Jumal andestab sulle, mu poeg!”
“Kuid see ei ole veel kõik. Kaks päeva tagasi jalutasin jälle linnas ja jällegi läks taevas pilve…Sain aga kiirelt äia juurde varju ja lõpuks tegime äiaga pattu…”
Püha isa jalutab aeglaselt akna juurde ja vaatab välja.
Ta näeb, kuidas mustad pilved kerkivad kiirelt taevasse…
“Kuule, ole hea mees ja mine mõtle oma tegude üle kodus järele!” käsutab ta meest.