Istub jänes ühel päikesepaistelisel päeval oma uru ees ja tipib midagi hoolsalt trükimasinal.
Tuleb rebane ja küsib: “Mida, sa, jänes, siin nii hoolega kirjutad?”
Jänes vastu: “Kirjutan teaduslikku tööd teemal “Kuidas jänesed söövad rebaseid.”
Rebane ei usu oma kõrvu, sest tema pole veel iial näinud jäneseid, kes rebaseid sööksid!
Jänes ütleb, et ta võib rebasele näidata, kuidas see käib.
Lähevadki siis koos jäneseurgu…
Mõne aja pärast tuleb jänes üksinda välja ja hakkab jälle trükkima.
Tuleb hunt ja pärib ka, mida jänes kirjutab.
“Teaduslikku uurimust sellest, kuidas jänesed hunte söövad,” vastab jänes trükkimist katkestamata.
Tuleb siis uskmatule hundile samamoodi tõestada, et jänesed tõepoolest hunte söövad…
Mõne aja pärast tuleb jänes jälle üksinda urust välja.
Mis siis tegelikult urus toimus?!?
Ühes nurgas olid rebase kondid ja teises hundi omad.
Kolmandas nurgas istus lõvi ja limpsas keelt.
Siit moraal: Ei ole oluline, mis teemal Sa teadustööd kirjutad; ei ole oluline, mis allikaid Sa kasutad; oluline on ainult see, kes on Su juhendaja!
