Uue aasta esimesel päeval toibub Jack mälukast ja märkab, et on pealaest jalatallani sidemeisse mähitud.
“Mis minuga juhtunud on?” küsib ta.
“Kas sa siis ei mäleta?” imestab John, kes istub ta voodi ees. “Täpselt keskööl tegid sa akna lahti, pöördusid minu poole ja ütlesid: “Pane tähele, John, ma lendan nüüd aknast välja nagu liblikas!” Ja hüppasidki…”
“Ja miks sa mind siis tagasi ei hoidnud?”
“Mis sa õige tahad?! Ma olin täiesti kindel, et sa oskad lennata!”
