Isa kutsub oma kolm teismelist poega korraga enda juurde ja küsib:
“Kes teist lükkas meie välikäimla tiiki?”
Pojad on kõik vait.
Isa küsib veel korra, aga pojad ei vasta ikka.
Seepeale ütleb isa: “No kuulge, poisid, kas te siis pole kuulnud seda lugu, kuidas noor George Washington raius maha oma isa lemmikõunapuu, ja kui tema isa küsis, kas tema tegi seda, tunnistas poiss selle kohe üles, sest valetamine oli tema jaoks vastik. Ning isa oli oma poja aususe üle nii rõõmus, et ei karistanudki teda.”
Noorim poeg astub selle peale ette ja ütleb, et tema lükkas käimla tiiki.
Isa virutab talle kõva laksu vastu hambaid.
Poeg ajab end hädiselt maast üles ja küsib: “Isa, sa ju ise ütlesid, et Washingtoni isa ei karistanud teda…?”
“Jah, ütlesin küll. Aga Washingtoni isa ei istunud raiumise ajal puu otsas…”