Inimesed sõidavad Marsile.
Sealsed elanikud on Maa elanikega päris samasugused, vähe pikemad ainult.
Tehnika muidugi kõrgemal tasemel – kõik käib nuppudega.
Sõbrunesid seal, tutvusid tehniliste saavutustega, hakkasid koju tulema.
Loevad siis omad üle ja avastavad, et ühte pole.
Otsivad tükk aega.
Siis aga näevad, et kadunuke jookseb eemalt ja karjub midagi, tema järel kihutab aga veetlev Marsi naine, pikad juulsed taga hõljumas.
Jõuab mees ähkides ja puhkides kohale, meie omad kurjustama, et miks ei järginud instruktaaži! Miks hilinesid?!
Mees räägib, et tema uurinud marslannalt, kuidas neil ka järeltulijaid tehakse…
Naine oli ta ühe masina juurde viinud ja näidanud – tahad tüdrukut, vajutad nuppu ühe korra; tahad poissi, vajutad kaks korda.
Ja küsinud siis minu käest, et kuidas meil lapsi tehakse.
No ma siis näitasin talle….
Aga tema tahtis, et ma oma masina siia jätaks! No ei!!!!
Inimesed sõidavad Marsile
