Isa sätib tütrekest lasteaeda:
“No tee ometi rutem! Ma hakkan tööle hiljaks jääma…”
“Ilma oibläädita ma ei lähe!” vingub tütar.
“Mis oibläät?” küsib isa imestunult. “Tee ometi rutem!”
“Eiiii, ilma oibläädita ma ei lähe kuhugi!” trambib tütar jalgu.
“No olgu, võta oma oibläät, aga läheme juba ükskord!!!” saab isal siiber.
Tütar toob jooksuga oma toast nuku, millel pole ühte jalga, vasakut kätt ja ühte silma. Ka puuduvad nukul juuksed…
“Oi bläät…” hüüatab isa.
“Jaa, just!” vastab tütar. “Emme kutsub teda samamoodi…!”
Hommikune lasteaeda minek
