Enne surma ütles isa oma pojale: " Siin on kell, mille su vanaisa mulle andis. See on peaaegu 200 aastat vana. Enne kui ma selle sulle annan, mine kesklinna juveelipoodi. Ütle neile, et ma tahan seda müüa ja vaata, kui palju nad sulle pakuvad."
Poeg läks juveelipoodi, tuli siis tagasi isa juurde ja ütles: "Nad pakkusid 150 dollarit, sest see on nii vana."
Isa ütles: "Mine pandimajja ja küsi, mis nad sulle selle kella eest annaksid?"
Poeg läks pandimajja, tuli tagasi ja ütles: "Pandimaja pakkus 10 dollarit, sest see näeb nii kulunud välja."
Nüüd palus isa pojal muuseumisse minna ja neile kella näidata.
Ta läks muuseumisse, tuli tagasi ja ütles isale:
"Kuraator pakkus 500,000 dollarit, ütles, et see väga haruldane kell ja sobiks nende väärtuslikku antiigikogusse."
Isa: " Tahtsin sulle sellega näidata, et õige koht väärtustab sind õigel viisil. Ära leia end valest kohast ja saa vihaseks, kui sind ei väärtustata. Need, kes teavad sinu väärtust, on need, kes hindavad sind õieti. Ära jää kohta, kus ei nähta sinu väärtust."
