Juku ronib puu otsa. Isa tuleb puu alla ja hüüab Jukule:
“Hüppa alla, poja, ma püüan su kinni!”
Juku hüppabki, aga isa astub viimasel hetkel sammu kõrvale ja Juku prantsatab vastu maad. Isa tõstab nutva Juku jalule ja annab talle vastu kõrvu:
“Mitu korda ma olen sulle rääkinud, poiss, et inimesi ei tohi usaldada!”
