Elust enenesest: tragikoomilised lood, mis inimestele piinlikkust on valmistanud

Elus ei suju alati kõik plaanipäraselt ja on hetki, mil tahaksime maa alla vajuda. Piinlikku olukorda on sattunud nii suured kui ka väikesed. 

1. Kes puuksu lasi?

Ema läks oma sõbrannaga poodi ja nad seisid lihaletijärjekorras. Mingi hetk ema tundis imelikku haisu. Üle õla siis sosinal küsis sõbranna käest, et kuule, kas sina peeretasid või? Sealt sosistas mingi mees vastu, et kuule, mina küll ei peeretanud, et ma mõtlesin, et äkki sina peeretasid.

2. Valeühendus potil

Istun avalikus WC-s, kui järsku hääl kõrval boksis: “Tere, kuidas sul läheb?”
Tunne on ebamugav, kuid vastan: “Hästi.”
Võõras: “Millega hetkel tegeled?”
Mina: “Eee…istun siin …nagu sinagi!”
Võõras: “Kas ma su juurest läbi võin tulla?”
Mina: “Ahh??! Mul nagu veidi tegemist ja kiire siin!”
Võõras: “Kuule, ma helistan sulle hiljem tagasi, kõrval potilt mingi jobu vastab mulle.”

3. Vanaisa pissis kavaleri täis

Minu emaga juhtus siis selline lugu. Kunagi nõuka ajal, kui ta veel noor oli, käis ta ühe kena noormehega. Peale kohtingut saatis noormees mu ema koju. Sellel hetkel, kui nemad otsustasid hüvastijätuks suudelda, kuulsid nad, et keegi hakkab majast välja tulema (peldik asus väljas sauna kõrval). Kuna mu ema vanaisa oli suht kuri ja range siis otsustati peitu joosta. Ema mul jooksis maja nurga taha ja tema kavaler hüppas lähimasse põõsasse. Majast tuligi välja vanaisa, kes oli tahtnud vetsu minna, aga kuna vets oli majast kaugemal, ei viitsind ta sinna minna ja ajas oma häda esimese põõsa juures ära… Ema kavaler oli peale seda väikest intsidenti märg ja emaga ta enam ei kohtunud.

4. Kõht lahti

Istusin kunagi kogemata võõrasse autosse. Hüppasin sisse ja teatasin, et davai kähku sõida, mul on kõht lahti. Ja kui kohe auto liikuma ei hakanud, hakkasin veel sõimama, et mis passid, kiiresti, või si*un sul auto täis. Alles siis, kui peale seda ka auto liikuma ei hakanud, vaatasin autojuhile otsa ja sain aru, et olen vales autos. Hüppasin autost välja, isegi vabandada unustasin. Aga huvitav, et noormees, kes roolis oli, ei öelnud ühtegi sõna. Vahtis vist ainult lolli näoga

5. Võõrale näpud ribidesse

Kooliajal oli kord piinlik situatsioon, kui bussi peale minnes arvasin, et minu ees seisab uksest sisse trügijate seas klassiõde ja otsustasin talle näpud ribidesse torgata, et teda ehmatada. Oli hoopis võõras naisterahvas.

6. Mitmes kuu teil on?

Küsisin rõõmsalt ühe daami käest, et oh, mitmes kuu tal juba on. Aga uups, ta oli vahepeal lihtsalt kaalus kõvasti juurde võtnud. Siiamaani on jube piinlik temaga kokku saades.

7. Tahmanägu

Tuttav rääkis, kuidas ta kunagi bensiinijaamas müüjaks oli. Seisis seal leti taga viks ja viisakas. Ainult, et kange nohu oli. Vaatab, et kliendid tulevad, nina nuuskamise paber otsas, aga kohe hädasti vaja nuusata enne klientidega suhtlemist. Vaatab leti all värske ajaleht, käristab sealt tüki, kortsutab ja nuuskab kiirelt nina. Siis tõuseb ja särava naeratuse saatel tervitab kliente.
Kliendid aga ei suutnud naeru pidada ja palusid mu tuttaval pilk peeglisse heita. Vaatas siis, nägu mustjas-hall nagu mooramehel. Värske ajaleht andis värvi.

8. Invasõit

Kunagi nõukaajal üks purjus seltskond läks sõitma invaliidiautoga (mäletate äkki, oli selline pisike auto mootorratta mootoriga), äkki peatas miilits kinni. Autojuht aga oli ikka väga purjus, sai pidama alles mingi 30 meetrit kaugemal. Autost välja tulles komistas ja siis käpuli hakkas miilitsale vastu minema. Miilits jooksis vastu, vehkis kätega, et pole vaja, minge sõitke edasi. Pidas juhti invaliidiks, kes ei saa kõndida.

9. Umbkeelne

Huhh, minu esimene ettekanne uuel töökohal Rootsis komandeeringus. Kõik puha ette valmistatud, ettekanne pidi olema inglisekeelne. Seisan ja räägin tähtsa näoga. Inimesed laua taga vaatavad imelike nägudega, järjest suuremaks inimeste silmad lähevad. Mina hakkan puterdama inimeste nägusid vaadates. Lõpuks jään vait ja saabub mõistmine. Ma ei rääkinud sugugi mitte inglise keeles, vaid hoopis vene keeles.

10. Marss koju!

See lugu juhtus mu emal. Meil oli isane kass, ta polnud paar päeva kodus käinud, pulmad vmt. Sõime emaga hommikust ja siis aknast nägime, et meie kass jalutab süüdimatult mööda teed. Ema kiskus siis akna lahti ja kukkus sõimama: “Kus sa oled kooserdanud kaks päeva?! Tule kohe koju!” Samal hetkel tuli nurga tagant mingi suvaline meesterahvas välja ja vaatas väga ehmatanud näoga, et nüüd mis. Ema siis kiirelt täpsustas, et tule jah koju…Mirri.

11. Palju nalja

Olen rulluiskudega kraavi sõitnud nii, et jäin kase külge rippuma. Sõbranna lasi ennast selle peale suurest naerust täis ja koju pidime hiilima suure ringiga üle põllu.

12. Klaveriõpetaja sai sõimata

Kaklesime õues naabripoisiga, vahetasime omavahel ebaviisakaid sõimavaid kõnesid telefoni teel.
Pooleli oli just selline telefonide kõnede vahetamine. Haarasin toru ja röökisin võimalikult mehise häälega, et naabripoiss arvaks, et olen laste isa: “Sa, urood, ära enam siia helista!”
Vastas klaveriõpetaja, et nii ebaviisakat peret pole ta näinud. Valetasin emale mitu kuud, et käin klaveritunnis. Mingi hetk ema helistas ise õpetajale, et huvi tunda, kuidas lapsel klaverimäng edeneb.
Peale seda pidin käima õpetaja juures vabandamas, aga tundi ta mind enam ei võtnud. Nii läks raisku üks eestimaa klaverivirtuoos.

13. Vaeslaps…

Mulle tuli sõbranna oma mehega külla, aga mul oli paar tundi mingeid asjatoimetusi ja nii nad võtsid lahkelt minu 5-aastase tütre endaga kohvikusse jäätist sööma kaasa. Seisid kõik jäätisekapi ees, baaridaam ootas, sõbranna ja mees valisid endile kõige suuremad ja toredamad jäätised välja, panid need juba letile, minu tüdruk ikka veel uuris, küsis siis sõbranna lõpuks: “Nooh, oled jäätise välja valinud?” Tüdruk võttis kõige tavalisema ja odavama jäätise, sõbranna küsis, oled ikka kindel, et seda tahad, vaata siin nii häid ja ilusaid jäätiseid. Tüdruk ütles kõva häälega: “Ei, teil kulub muidu minu peale nii palju raha!” Sõbranna ütles, et nii häbi oli, ega keegi ei teadnud ju, et laps pole nende oma. Kõrvalseisjaile jäi mulje, et nende peres nii asjad kävadki.

14. Pinteni trint

Pinteni trinti küsisin täna poes. Müüja vaatab imeliku näoga otsa, mina mõtlesin, et ta ei kuulnud hästi ja küsisin uuesti pinteni trinti. Hetk veel ja jõudis kohale, saime mõlemad naerda, sest mina taipasin lõpuks, mida küsisin ja müüja taipas, mida taheti ja ma ei pidanudki printeri tinti küsima.

15. Piinlik mood

Suvel oli asutuse tähtis pidu udupeenes restoranis ning minul uhiuus suvine sifoonist lai ning lendlev seelik seljas. Mingil hetkel on ju ikka vaja minna tualetti ennast kergendama. Peale asjatoimetusi pesin käsi ning imetlesin ennast ka väikesest peeglist, keerutasin küljelt-küljele ning olin endaga ikka väga rahul. Astusin siis kempsust välja, möödusin adminnist, kes mind väga veidral pilgul saatis, möödusin kahest teenindajast. Üks noormees, vahtis mind lausa jahmunult. Ma veel mõtlesin, et no vahtige-vahtige, ega te nii ilusat naist iga päev muidugi ei näe! Siis tuli läbida ruum, kus maast-laeni peeglid seinas, ning …. minu lendlev seelik oli seljatagant sukkpükste sees! Nagu mingi paksu tagumikuga tõuk, kintsud paljad.

16. Kes sa oled?

Töötasin kunagi turvafirmas ja hakkasime töö ajal kolleegiga maast ja ilmast lobisema. Jutustasime nii, et suud suitsesid igasugustest erinevatest asjadest kuni ma temalt muuhulgas küsisin: “Kuule kuskohas sa muidu töötad?” Sellist nägu, nagu temal pähe tuli, ei ole ma enam hiljem näinud.

17. Kassile nööri ostmas

Võtsime kassi ja see kippus mööblit kraapima. Mõtlesime elukaaslasega, et teeme talle ise kraapimispuu. Läksime ehituspoodi materjali ostma, vaja on ka sellist paksemtat nööri, et see ümber posti kerida ja siis kass kraabib seda. Nööre müüdi teenindajaga letist. Seisame mehega leti ees ja valime nööri, silmanurgast näen, et müüja vaatab meid suurte silmadega. Polnud ime ka, dialoog elukaaslasega oli umbes selline:
“Pagan, need nöörid on ikka kallid.”
“Nojah, ei ole midagi teha, see kass lõhub meil terve elamise ära muidu, tuleb ikka ära osta”
“Jah, ei tea, mitu meetrit võiks võtta, kas kahest meetrist piisaks?”
“Võtame kolm, see kass on päris tugev.”

18. Sült ja moslem

Käisin paar nädalat tagasi naabrinaise käest süldi keetmiseks potti laenamas. Naabrinaine on moslem. Olgu öeldud, et potti ma ei saanud.

19. Sul ju on küll raha!

See lugu juhtus nõukaajal. Olin just palka saanud (omal ajal sai kindlal päeval kassast sularaha) ja sõitsime tütrekesega trammis. Millegipärast ei olnud mul piletit ja muidugi tuli piletikontroll. Seletasin tädikesele, et mul ei ole piletit, kuna raha pole. Tütrekene aga raputab mind seepeale ägedalt varrukast ja tuletab mulle kõlaval häälele meelde, et ma ju alles sain raha ja kas ma ei mäleta, et selle sinna kotti panin.

20. Suitsev suu

Ettekandja rääkis, kuidas tal oli suits pooleli ja pidi minema vahepeal praadi lauda viima. Pani siis suitsu kenasti tuhatoosi ääre peale tossama, et viskab kiirelt taldriku lauda ära ja siis tõmbab edasi. Aga enne tõmbas ikka korraliku mahvi suitsu sisse ja läks saali. Siis hoidis terve see aeg hinge kinni, sest kuidas sa soovid naeratades kliendile head isu, endal tuleb paksu tossu suust, ninast ja kõrvadest.

21. Loik

Minu EW aegne õpetajannast ämm käis nooruses mingi vabrikandi pojaga. Ei julgenud öelda, et tahab pissile, valis siis mingi suvalise kõrge planguga maja värava ja ütles, et käin korra siin majas ja annan midagi üle. Poiss jäi tänavale ootama ja ämm sibas plangu taha puude varju oma asja ajama. Kui ta välja tuli siis poiss seisis tänaval ja imetles aina suurenevat loiku, mis tuli plangu alt ja valgus tema jalge ees tänavale.

22. Bussijuht sai sõimata

Ekskursioonile minek. Sirutuspaus kuskil. Kaks sõpra võitlesid kumb enne bussi wc-sse saab, üks võitis ja läks. Hetkepärast tõusis bussijuht sohvritoolilt ja tahtis samuti põit kergendada. Avas pooleldi wc-ukse kui tuttav seest karjus “Käi pu*si pe*erast, pane uks kinni!” Bussijuht lõi hirmust ukse kinni ja ootas vaikselt oma aega eemal. Kutt sees arvas, et sõber jälle lollitab.

23. Kaheksakümnendad

Aga meitel oli kaheksakümnemadel üits bändimees. Tegu olnud vaikse suveõhtu aegas parkis peetud pensionäride tantsupeoga ja no eks nood bändimehed olnud heaste täis igasugu head ja paremat viina, millist sääl lahkeste jagatud, No ja siis ühe loo lõppakordiks mõteld trummimees mikrofooni üte kõva läraku kõhutuult panna, Aga oh sa häda- igasugu viinadega old sisikond terike vedelamaks muutunud. No riie old kah mehel sihuke hele- valge särk ja valged põlvpüksid. No ja nigu siis see laulija käest mikrofooni haaras, et loole lõpuakord panna, siis tuli sääl üits hale purin ja pruunid joad mööda põlvpüksa ja karvaseid sääri. Õite tore pilt oli, kuidas mees siis hiilis nigu nu pogodi hunt- särgisaba alla kistud, mööda planguveeri pargist pimedama koha poole…

24. Püksilukk lahti

Seisime ringis ja ajasime juttu. Palju oli tudengeid. Meie direktor võttis sõna ja kui lõpetas, keegi sosistas meie direktorile midagi kõrva ja see hakkas külg ees ukse poole minema ning väljus. Siis üks noormees teatas, et ta olevat sosistanud: “Teil on püksilukk vääääga lahti.”

25. Põmaki!

Kõnniteel kõndides vaatasin üle tee peatuses seisva bussi reisijaid ja panin põmaki vastu tänavaposti. Vähe mark oli ja buss rahvast täis ka.

26. Lähme vangi!

Plaan oli õega Helsingisse šoppama minna. Soome tollis küsimuse peale, et kuhu lähete, ütlesin omaarust selges soome keeles “linnaan” (mis soome k. muidugi tähendab vanglat), siis veel lisasin, et õhtuse laevaga tulen tagasi.

27. Head isu!

Töötan ettekandjana restoranis ja ükskord nirises taldrikult kogemata kliendile kuuma kastet pähe.

28. Tänamatu

See oli ammu, umbes 25 aastat tagasi. Olin päris noor plika alles, ilmselt ka mitte kõige korralikum kuna pärast pidu, hommikul 4-5 paiku sai alles kodu poole sätitud. Sel ajal elasin Tallinna piiril ja olin jõudnud kuidagi Uus-sadamani. Pikk maa minna veel ees. Sel ajal sõitis öösel veel ringi palju “tellimisel” märgiga busse ja seal Uus-sadama bussipeatuses neid mitu tükki seisiski. Võtsin julguse kokku ja küsisin vigases vene keeles, kas äkki on kuidagi kodu poole saada. Bussijuhil oli vist igav ja viipas mu peale. Kuidagi pool aega tukkudes ja ülejäänud aja teed juhatades jõudsin kodu lähedale rismikule ja palusin peatust. Viisaka inimesena pakkusin ka tasu sõidu eest ehk, kui palju ma võlgnen. Bussijuht naeratas ja vastas: “skolko ne zhalko” (anna nii palju kui kahju ei ole). Kas süüdi oli magamata öö või ootasin teist vastust, aga naeratasin tänulikult bussijuhile, tänasin ja lippasin koju. Hiljem sain aru, et nüüd läks miski viltu ja mul on siiani häbi selle bussijuhi ees, kes mind nii lahkelt sel hommikul koju tõi.

29. Uinuv kaunitar

Olin noor ja kena neiu ning päevitasin rannas. Nina vastu päikest tuli tukk peale ja ärkasin enda norsatuse peale, häbi oli.

30. Poodi!

Tulin kunagi maalt isa juurest. Seisin siis bussipeatuses ja ootasin bussi. Ilm oli külm ja lõpuks hakkas veel tuiskama. Minul muidugi ei olnud mütsi ega kindaid. Järsku avastasin, et jope taskus riidest poekott, otsustasin siis selle pähe panna, et midagi ikka aitab tuisu vastu. Saab ju koti ääre alt vaadata, kui buss tuleb. No ma siis ootasin seda bussi kott peas. Mingi hetk ma kükitasin ja hakkasin koti sisse oma sooja hingeõhku puhuma, et nägu ja käsi soojendada. Järgmine hetk, kui ma koti ääre alt piilusin nägin esmalt suurt lumist bussiratast, tõstes pilku kõrgemale näen, et bussil uks juba lahti ja bussijuhil selline mõnus muie näol. Tagatipuks ütles veel bussijuht kõva häälega, et kui sa veel kaua kükitad pannakse pood kinni. Siis oli küll selline tunne, et lähen tagasi.

31. Juubilar

Pearaamatupidajal oli juubel, sai 40. Töö juures oli uhke laud kaetud, kogunesime kõik õnne soovima, ülemus tuli ja pidas pika südamliku kõne, luges isegi luuletuse ning rõhutas mitu korda, kui tähtis ja eriline juubel on 50. Tahtsime kõik maa alla vajuda.

32. Rullipea

Ise Tallinna inimesena tulin sugulase pulma ühte väikelinna, kus minul ei olnud ühtegi tuttavat. Õhtuks end sättides pesin pead ja keerasin sisse suured lokirullid. Siis tekkis vajadus lillekimp poest ära tuua. Pood asus umbes 100 meetri kauguses. Kuna minul pikad ja aeglaselt kuivavad juuksed, siis loomulikult ei hakanud rulle peast ära võtma vaid tõmbasin pähe sõbrantsi vanaema vana rätiku ja tormasin poodi. Ja siis juhtus TÄIESTI OOTAMATU lugu.

Poe uksel tuli mulle vastu minu keskkooli kallim, keda nutsin taga ja kelle jaoks olin alati ilus ja sätitud. Seal ma siis seisin, vanaema rätik rullitud peas, meikimata ja veninud dressipükstes, näost punane ja kokutav. Tahtsin maa alla vajuda… aga ei õnnestunud.

33. Õnnetus

Noore tütarlapsena tuli minna metsa pissile ning kus libastusin ja kukkusin kellegi kaka sisse, peale mida tuli liinibussiga koju sõita. Sellest hullemat olukorda ei ole ülejäänud 30 aasta jooksul tulnud üle elada.

34. Appi, ma jõin viina!

Paar aastat tagasi, üheksa aastasena, pidasin minagi viina eluohtlikuks ja pahaks. Olin just omale kõrvarõngaaugud lasknud teha ja pidin neid emal puhastada laskma. Viinaga. Ühel pärastlõunal, kui ema juba tööl oli, tuli mul kange janu peale. Loivasin siis kööki ja leidsin elupäästja — pooltäis klaasi vett. Kummutasin kõik alla ja hetk hiljem lausa karjusin. Viin, mis muu see oli, mille ema peale kõrvaaukude puhastamist maha oli unustanud. Viimases hädas helistasin vanaemale, emale, isale, sõbrale. Keegi ei vastanud. Juba surmahirmus jooksin naabrite juurde.

Koputasin, tuldi vastu.
“Ma suren! Ma jõin viina!” kisendasin hädiselt.
“Ah? Mida sa tegid?” imestas tüdruk uksel.
“Jõin viina, mille ema kõrvaaukude puhastamiseks valmis pani!” nuuksusin.
“Aam,” maigutas tüdruk.
“Ooh-ooh, mu vanaema helistab tagasi,” ähkisin telefoni krabades.
“Okei?” ei mõistnud naabermaja plika ikka veel asja.
Jooksin koju tagasi ja sain vanaema naeru osaliseks. Siiani on naabritüdrukule häbi otsa vaadata.

35. Võimas spurt

Läksime koos tüdrukuga ujuma ja vedasime kihla, kes kiiremini vette saab, mul oli kaldalt selline spurt, et pingutusest tuli valjuhäälne puuks. Kui ma vette olin hüpanud, soovisin, et oleksin delfiin ja suudaksin kaua aega vee all olla, häbi pärast ei tahtnud pinnale tõusta.

36. Koledasti ajas puuksutama

Minu kõige piinlikum lugu tekitab mulle piinlikkust siiamaani, kuid millegipärast on mul tunne, et sarnast asja on endale nii mõnigi lubanud. Ühesõnaga kõndisin ühes suures ja uhkes supermarketis.
Järsku tunnen, pagan võtaks, koledasti ajab puuksutama. No mida teha, korv kaupa täis, seda poodi jätta pole võimalik. Tegin siis tähtsa näo pähe ja katsusin kõik kehva lõhna kehast tasakesi väljutada.
Lasen sortsukese ära, no jube hais, vabandage! Ja kähku ühe teise riiuli juurde, et keegi ei saaks aru, et mina tekitan seda jubedust.

Niiviisi sortsutasin ikka viie kuue riiuli juures. Jõuan mina siis kassasabasse lõpuks kergenenuna ja veereb minu juurde üks igavesti vahva ja tore meeskolleeg, kes oli tol hetkel absoluutselt külmetunud ja väga häälest ära. Muigab kuidagi väga salakavalalt, pilgutab silma ja kähistab: “Kuule, sa oled täna vasaku jalga voodist tõusnud või? Vaatan et sõidad käruga jube kaootiliselt mööda poodi ringi, nagu Figaro, sutsti siin ja juba teise riiuli juures teises poe otsas, mul oli päris tegu, et sinuga sammu pidada. Tahtsin sulle ühte asja rääkida, aga täna suur ostumöll ja inimesi nii palju, olin paar korda juba päris sinu kõrval, aga ei saanud hõigata ka, sest arst keelas häälepaelte pingutamise ära.”

No mina pidin selle peale ümber kukkuma. Arvestades, et hais levis kindlasti temani. Pole saanud selle kolleegiga sellel teemal loomulikult otse rääkida, kuid alati kui ta mind näeb, on tal näol väga iseäralik muie.

37. 65 ja vanemad

Nimelt töötan poes infoteenindajana. Minu poole pöördus üks proua küsimusega, et mida see uus ühiskaart endast kujutab. Kuna 65 ja vanematel isikutel ei ole vaja sellist kaarti ning proua nägi tõesti vanem välja, siis küsisin kas ta 65 on täis. Proua pilk on kardinaalselt muutunud hukkamõistvaks.

Pilgust olin mõistnud, et vist ikka ei ole ja püüdsin ennast parandada, aga see ei kandnud vilja. Sel hetkel aimasin, et tahan häbist maa alla vajuda. Seletasin prouale selle kaardi tingimused, kuigi kui aus olla, siis ei saanud ma ise ka enam aru, mida ma räägin. Lõpuks ostis proua ühe kiirloterii pileti ja oli häälest ikka väga häiritud.

Muidugi vabandasin mitu korda, aga sellest prouale ei piisanud. Lõpuks ütles proua väga solvunud ja tigeda häälega, et ta ei ole isegi 50 täis. No sel hetkel oli mul nii piinlik, aga ma tahtsin kõigest head teha ja öelda, et proua ei pea oma raha raiskama selle kaardi peale, sest talle on sõit nagunii tasuta.
Õppetund oli korralik. Järgmine kord, kui keegi tahab teada midagi ühiskaardi kohta, siis vanust ma ei küsi vaid lihtsalt seletan asja ära.

38. Tuli häda, lasin puuksu

Minu piinlik moment oli siis, kui olin noorem, käisin algklassis veel ja oli parasjagu lastevanemate koosolek ning mu ema rääkis mu klassijuhatajaga eraldi klassis. Mina olin samal ajal klassis eemal. Kui tuli häda puuksu teha, hoidsin küll kinni, aga siis tuli selline naer peale ja no ei saanud enam kinni hoida ja tuli ära. Siis olid nende pilgud minul ja mul nägu nalja täis ning punane ka. Jube piinlik oli. Siis paluti klassist välja minna.

39. Spordipüksid

Keskkooli ajal läksin kahe sõbraga linnast välja ja õhtul ühele peole. Oli palav suveilm ja mul olid jalas spordipüksid, mille all aluspesu ei kanta. Peol olles tutvusin endast paar aastat vanema neiuga, kellega aeglast tantsu tantsides hakkas üks ihuliige endast märku andma. Arvestades, et olime tol hetkel ainuke tantsiv paar ja minu sordipüksid ei jätnud midagi varjatuks, oli peoliste hulgas päris mitmeid muigega pilke, mida ma vältida püüdsin. Minu tantsupartnerile näis olukord meeldivat, mina pole aga sprdipükstega enam tantsinud.

40. Armuhäbi

Läksin väikese õega trollipeatusesse. Õde oli umbes viiene. Küllap oli ta mu juttu eile pealt kuulnud, kui sōbrannaga rääkisin ja näitasin pilte poisist, keda armastasin. See sama poiss oli seal ja õde tundis ta ära. Läks kohe tema juurde ja ütles: “Kui teie Hannaga abiellute, siis palun tehke vähemalt 1 laps,sest Hanna ei mängi minuga.” Poiss naeratas imelikult ja läks trolli peale. Pidin tõesti maa alla vajuma. Õe peale olin väga vihane.

41. Naerualune

Mõni aasta tagasi toimus üks intsident koolisööklas. Olin just lõpetanud söömise ning traavisin laudade-toolide vahel kandikuga, et see ära viia, kuni üks hetk takerdus mu jalg toolijala taha ning lendasin kõhuli – otse terve kooli ees.

Kandik koos kartulipudruga lendas minu ette maha ning mina otse selle kõrvale. Kõik naersid, isegi õpetajad. Endal küll väga naljakas ei olnud ja sel hetkel tahtsin ka mina maa alla vajuda. Pärast veel klassiõde küsis õhinas, et kas ma sain kartulipudruga kokku ka, vastasin, et ei saanud, mille peale ta pettunult eemale kõndis. Ise seda sündmust rõõmuga ei meenuta, aga vähemalt sain teistel tuju heaks teha.

42. Tsirkus

Eesti aja algul viidi mind esimest korda tsirkusesse ja peale seda läksime emaga kirikusse (jõuluvärki kuulama). Mina olevat kõva häälega vaimustusest rõkanud: “Siin on nagu tsirkuses!”

43. Mmm, õlu!

3-aastane nägi poes õllepudeleid ja kommenteeris: “Mmm õluuuu!” Huvitav samas, peres meil keegi õlut ei joo. Kõrvalseisjatel muidugi nalja kui palju.

44. Puder pähe ja rumalad sõnad

Meie oma rääkis lasteaias, et ema õpetab talle rumalaid sõnu ja kui sõna ei kuula, siis paneb putru pähe. Kasvataja kuulas mind õhtul tõsise näoga üle.

44. Piss!

Tuleb meelde, kui ühed lähemad sugulased käisid praamiga Vormsi saarel, väikelaps kaasas. Laps vaatab aknast välja ja näeb merd ning kommenteerib: “Piss!”

45. Tuvid s*tuvad kõik täis

48. Sõidab bussis ema väikese tütrega. Tütar räägib: “Sügis saabub — lehed lähevad kollaseks, linnud lendavad lõunamaale…“ Tädid ümberringi jälgivad tunnustavate ja heatahtlike nägudega. Siis lisab tüdruk monoloogi lõppu: “Aga need tuvid ei lenda mitte kuhugi ja s*tuvad kõik majaseinad täis.”

46. Issi, ära joo nii palju õlut!

3-aastane tütar karjus üle bensujaama: “Issi ära osta nii palju õlut, sul hakkab jälle paha!”

47. Ostame viinereid

Minu vend karjus poes emale: “Ostame viinereid, ise lubasid, et palgapäeval saab!”

48. Mahl viina peale

Lasteaias pakutakse mahla pudru kõrvale. Kolmeaastane küsib: “Kas seda mahla võib juua või on see viina peale?”

49. Issi on vangis

Vennapoeg on piiritu fantaasiaga. Ema tuli lasteaeda õhtul järgi ja poiss räägib kõva häälega: “Eks ole meie issi on vangis? Ema vastu: “Ei ole ju, nii ei tohi rääkida — mis teised meist arvavad?” Poiss vastu: “Ema, see on ju meie väikene saladus.” Järgnevad õhtud pidi ainult issi lasteaias käima — tõestuseks.

50. Mis nad üldse tulevad?!

Sugulastega oli selline lugu, et reede õhtul helises telefon ja kui isa kõne lõpetas, ütles ta emale, et naabrid tulevad külla, mis peale ema ütles: “Oh jah, mis nad jälle tulevad.” Kui külalised ära hakkasid minema, ütles ema, et ärge veel minge, mille peale ütles nende kolmeaastane: “Emme miks nad ei või minna, ise ennem ütlesid, et mis nad üldse tulevad.”

51. Poisid ajavad hulluks

Sõitisin aastaid tagasi bussis ja sattusime seisma laste perearsti kõrvale. Muidu nii häbelik tütar (oli siis 4-aastane) jutustas julgelt tuttava tädiga ja üks moment küsis: “Kas sul ka lapsi on?” Arst vastas, et jah, tal on 4 poega. Tütar vaatas talle selle peale kaastundlikult otsa, pani käe põlvele ja ütles: “Vaeseke, sa oleksid kindlasti vähemalt ühte tüdrukut tahtnud, nad ajavad su ju hulluks!” Tal on kodus kaksikutest vennad, hirmsad mürakarud.

58. Vannis ei tohi peeretada

Võtsin poja ükskord tööle kaasa. Kontoris ütles ta järsku heast-peast ühele mehele: “Ema ütles, et vannis ei tohi peeretada, siis läheb pepu kärna.” Kusjuures sai seda talle kunagi kodus naljamisi tõesti öeldud.

59. Õnnetus

2-aastane poiss läks enda lastetu tädiga randa. Tädi helistas ühel hetkel lapse emale ja karjus, et miks ta oma last ei oska kasvatada. Laps oli üsna rahvarohkes kohas kakanud.

60. Ei käi paljapäi, kuna mütsi all on täi

3-aastane tüdrukutirts läks lasteaeda ja keeldus mütsi peast võtmast: “Mul on ju täi mütsi all!”

Emal oli kole häbi, kuid luges kasvatajale kohe Ilmar Trulli luuletuse onu Akslist, kes ei käi paljapäi, kuna mütsi all on täi, kes keset karmi talveilma võib saada külma. Laps ja ema olid just eelmisel päeval seda luuletust kodus lugenud.

61. Trussikud

Ema oli lapsega poes. Kõik neli kassat töötasid ja järekorrad olid pikad. Ema ladus kaupa ja mõtles, kas ikka sai kõik, mis vaja osta. Nende ees seisis hästi lühikeses seelikus või kleidis tütarlaps.

Laps kummardas ja hõikas kõva häälega üle poe: “Emme, emme, vaata, tädil on ka trussikud jalas.” Kõik naersid. Nende taga seisev onu ütles muheledes: “Lühike mees on ikka hea olla.”

62. Pohmell

3-aastane poiss läks lasteaeda ja kaebas kasvatajale, et tal on pohmell. Ema tahtis maa alla vajuda. Laps oli eelnevalt isa telefonikõnet pealt kuulnud. Isa hakkab maksma ja tütar läheb kaupa sorteerima. Äkki teatab väike: “Issi sa ostsid kolm õlut, emme lubas kaks ainult.”

63. Tampoon

Ema oli lapsega sugulastel külas. Laps oli ema kotis sorinud ja jooksis laua juurde, kus kõik sõid ning hüüdis tampooni käes hoides: “Näe, emme, pane pepusse!”

64. Sõnakuulmatu onu

Arsti juures kontrollis käies nägi laps ratastoolis meest ja ütles hästi-hästi kõva häälega: “Onu pole emme sõna kuulanud ja on auto ette jooksnud.”

65. Suur nina

5-aastane tüdruk küsis: “Onu, miks sul nii suur nina on?” Ema pidi häbist maa alla vajuma. Teinekord küsis tirts ühe oma vanaisa sulase käest: “Onu, kui suur noku sul on?”

66. Soovid

Pere käis linnas poodlemas ja arutati, kuhu keegi sööma tahab minna. Kõik avaldavad arvamust ja kui kõige pisemalt küsitakse, et mis tema tahab, siis vastab põnn: “Tahan nokule pikki karvu nagu issil.”

67. Issi pissib!

Perekond käis riidepoes. Isa läks pükse proovima proovikabiini ja poeg kõlkus kabiiniukse vahel ning karjus: “Issi pissib!”