Sügaval metsas, üksikus talus elasid eit ja taat. Ükspäev pesi eit köögis pesu ja nägi läbi akna, et taat tuleb hirmsa jooksuga toa poole ja kui uksele jõudis karjus eidele:”Eit, kähku pesema, mul läks kõvaks.”
Eit läkski kiirel sammul kausi juurde, tegi seal vajalikud toimetused ja kohe magamistuppa. Selle ajaga aga jõudis taadil tuhin üle minna ning sõnas: “Kuradi eit, sa tead, et mul kaua ei püsi. Kui järgmine kord näed, et ma jooksuga tulen, siis et oleks pestud ja kasitud ning voodis pikali maas.”
Läks nädal ja jupike teistki, kui eit jälle köögis toimetamas, kui nägi, et taat tuli takus kodu poole jooksmas. Eit aga kohe pesema ja jõudis voodissegi heita. Vanamees jõudis lõõtsutades tuppa ja karjus: “Mida sa l**s pikutad, kurat, saun põleb!”
Eit, kähku pesema
