Mees tuleb hilja õhtul töölt koju ja leiab oma kaks väikest last ikka veel pidžaamas maja ees mudas mängimas, naise autouksed kõik pärani lahti ning ka majauks ristseliti lahti…
Tuppa astudes näeb ta kohutavat segadust – tuba on täis mänguasju ja riideid, telekas multikakanalil üürgamas, külmkapiuks pärani lahti, selle ees põrandal tühjaks voolanud piimapakk…
Kraanikauss täis musti nõusid, köögilaual kõikvõimalikud toiduained laiali, pluss veel hunnik musti nõusid, põrandal ümberaetud koerasöögi kauss…
Minnes edasi vannitoa poole, leiab ta sealt eest märgade rätikutega kaetud põranda ja hambapastat täis peegli, vanni ja seinad, WC-st vaatab vastu tühjendamata pissipott…
Muretsedes, kas naine on äkki haigeks jäänud, läheb mees magamistuppa ja leiab abikaasa rahulikult voodis ajakirja lugemas, juuksed sorakil, nägu meikimata, seljas ketšupi-, pudru- ja piimaplekiline pidžaama.
“Mis siin täna ometi juhtunud on???” küsib mees imestunult.
Naine naeratab talle kavalalt ja küsib vastu: “Mäletad, kallis, kuidas sa pidevalt mu käest küsid, mida ma küll päevad läbi kodus teen?”
“Jah, mäletan…” vastab mees kogeledes.
“Noh, täna ma seda ei teinud!” lausub naine ja pöörab ajakirjal uue lehe.
Ehmunud mees
