Eesti ja Jaapan otsustasid korraldada iga-aastase sõudmisvõistluse kaheksapaatidele.
Mõlemad meeskonnad treenisid kaua ja kõvasti.
Võistluspäevaks olid mõlemad enda arvates tippvormis.
Aga jaapanlased võitsid ülekaalukalt – kilomeetriga.
Kaotuse järel valitses eestlaste meeskonnas masendus.
Valitsuse tasandil otsustasti siiski, et maine säilitamiseks tuleb järgmisel aastal kindlasti võita.
Probleemide lahendamiseks pandi kokku projektirühm.
Pika analüüsimise järel tegi töörühm kindlaks, et jaapanlaste meeskonnas oli 7 sõudjat ja 1 roolija,
eestlastel aga 1 sõudja ja 7 roolijat.
Kriisihetkel näitas juhtkond üles tõelist tegutsemisvõimet – palgati konsultandid uurima meeskonna ülesehitust.
Mõnekuulise töö järel tulid eksperdid järeldusele, et eestlastel on liiga palju roolijaid ja liiga vähe sõudjaid.
Raporti põhjal tegi juhtkond kohe meeskonnas muudatuse – nüüd oli paadis 4 roolijat, 2 ülemroolijat, tiimijuht ja 1 sõudja.
Sõudja motiveerimiseks arendati lisaks välja preemiapunktisüsteem.
“Tuleb tööülesandeid laiendada, anda rohkem vastutust…”
Järgmisel aastal võitsid jaapanlased 2-kilomeetrise eduga.
Eesti meeskond vallandas sõudja, viidates kehvale tööpanusele, kuid maksis juhtkonnale siiski preemiat – pingutuste eest.
Järgmiseks aastaks projekteerivad eestlased uut paati…
Eesti ja Jaapan otsustasid korraldada iga-aastase sõudmisvõistluse kaheksapaatidele
