Brünett, šatään ja blondiin kihutasid autoga ja sattusid avariisse.
Kõik said surma.
Seisavad siis kõik kolm Peetruse ukse taga.
Esimesena siseneb brünett.
Laua taga istub Peetrus ja tema ees laual lebab paks raamat.
Peetrus seletab:
“Vaata, naine, selles raamatus on kirjas kõik sinu patud! Kas näed, kui paks see raamat on? See on sellepärast, et patustasid palju. Aga ma lasen su paradiisi vaid ühel tingimusel: kui kannatad välja hoobi pähe selle raske raamatuga. Kui ei kannata, lendad otseteed põrgusse… Sellised on reeglid. Selge?”
Brünett noogutab.
Peetrus võtab raamatu ja virutabki hirmsa hoobi.
Brünett lendab pikali, kuid tõuseb siiski ja vaarub kabinetist välja.
On šatääni kord.
Jutuajamine kordub.
Aga laual on kolm korda paksem raamat…
Blondiin ja brünett kuulevad ukse taga väga rasket mütsu.
Mõne hetke pärast roomab šatään siiski uksest välja…jalgade allavõtmine võtab aega.
Blondiin tõmbab sügavalt hinge ja siseneb siis.
Brünett ja šatään kuulatavad pingsalt, oodates, millal kostub hoop ja kui raske see võib olla…
Nad ju teadsid hästi blondiini tempe eluajast…
Tükk aega valitseb vaikus.
Üht-äkki avaneb uks ja bondiin tuleb keksides välja….
Brünett ja šatään on hetke hämmastusest tummad.
Siis aga esitab brünett õigustatud küsimuse ja šatään noogutab iga sõna peale:
“Aga miks siis Peetrus sind raamatuga ei löönud?”
Ja blondiin vastas naeruluksatuste saatel:
“Hahahaa…Peetrus ei jaksanudki üldse seda raamatut tõsta!”