Loomaaia direktor näeb õhul koju minnes prügikastis tuhnivat asotsiaali ja teeb juttu:
“Kuule, meil suri gorilla ära. Me paneme sulle ahvi naha selga, mängid gorillat. Palk on hea!”
Asotsiaal nõustub.
Ta paneb järgmisel päeval ahvinaha selga ja ronib puuri.
Rahvale meeldib, asotsiaal saab korralikku palka.
Kuid ühel päeval ilmub kõrvalpuuri tiiger, kes kogu rahva enda juurde tõmbab.
Mures asotsiaal poeb puurist välja, ronib tiigripuuri katusele ja hakkab tiigrit narrima.
Tiiger on vihast hullumas, rahvas naerab pisarateni.
Direktor tõstab võltsgorillal palka.
Kuid kolme päeva pärast ei pea puuri katus vastu ja asotsiaal kukub puuri.
Surmahirmus karjub ta: “Appi! Appi!”, mille peale tiigrinaha alt kostab hääl:
“Ole vait, lollpea, muidu jääme veel mõlemad tööst ilma!”
Asotsiaal ja loomaaia direktor
