Eriolukord, koroonaviirus

Peale koroona levib praegu gripp, mis on hooajaline haigus, seetõttu on  oluline teha vahet koroonal (COVID-19) ja gripil. Kuigi koroona kohta on veel liiga vähe täpset teavet, saab võrrelda kahe haiguse peamisi  tunnuseid.

Haigusnähud USA haiguste kontrolli ja ennetamise keskuste (Centers for Disease Control and Prevention) teabe põhjal: 

• gripp – palavik, köha, kurguvalu, lihasvalu, peavalu, tilkuv või kinnine nina, väsimus, mõnikord oksendamine või kõhulahtisus, 
• koroona – palavik, köha, hingamisraskused.

Gripi haigusnähud avalduvad äkitselt. Enamik  grippi haigestunuid terveneb vähem kui kahe nädala jooksul. Mõnel  haigestunul (nt USAs sel hooajal 1%) põhjustab gripp tõsiseid tüsistusi, sh kopsupõletikku. Gripihaigestumus on igal aastal väga sarnane.

Koroona haigusnähud ei ole seni täiesti selged.  Samuti ei ole veel teada, kui tõsiselt need haigusnähud avalduvad, kui  paljudel koroonaviirusega inimestel on väga kerged nähud või puuduvad  need üldse. Enamik koroonaviirusega nakatumise juhtumeid on kerged.

Nakatumine

Koroona on gripist nakkavam. Iga koroonaviirusega nakatunud inimene  nakatab keskmiselt 2,2 inimest, iga gripiviirusega nakatunu aga  keskmiselt 1,3  inimest.

Haigestumus

Koroona- või gripiviirusega nakatumise korral on kõige suurem haigestumisoht inimestel, kes

• on üle 60aastased, 
• on nõrgenenud immuunsusega,
• põevad kroonilisi haigusi. 

Iga kaasnev haigus suurendab haigestumise riski.

Gripp on palju ohtlikum lastele (eriti väikestele) ja rasedatele, kes võivad haigestuda raskelt. 

Koroonaviirusega nakatunud lastel on tavaliselt kerged nähud või puuduvad need hoopis. Ei ole teada, kas koroonaviirus kujutab rasedatele tõsist ohtu.

Koroonasse haigestunud patsientidest 83–98%-l tekib palavik, 76–82%-l kuiv köha ja 11–44%-l väsimus või lihasvalu. Vähem esinevad koroona haigusnähud on peavalu, kurguvalu, kõhuvalu ja kõhulahtisus. 

Hiina haiguste kontrolli ja kaitse keskuse (Chinese Center for  Disease Control and Protection) andmetel olid koroona haigusjuhtudest  81% kerged (sh haigusnähtudeta juhud), 14% mõõdukad kuni rasked ning 5%  kriitilised. 

Kriitiliste juhtumite puhul ilmnes patsientidel hingamispuudulikkus,  septiline šokk ja mitmete elundite talitlushäired või -puudulikkus. On  andmeid, et teisel haigusnädalal võib seisund halveneda, ja seetõttu  tuleb inimestel oma seisundit hoolega jälgida ning püsida haiguse ajal  kodusel ravil.

Suremus

Koroonasse suremus erineb piirkonniti ning sõltub vanusest ja muudest teguritest. 

Hiina haiguste kontrolli ja kaitse keskuse andmetel oli Hubei  provintsis koroonasse suremus 2,9%, muudes Hiina provintsides 0,4%.  Kõige enam on ohustatud vanemaealised – üle 80aastaste suremus oli 15%,  70–79aastastel 8%, 60–69aastastel 4%, 50–59aastastel 1%, 40–49aastastel  0,4%, 10–39aastastel 0,2% ning mitte ühtegi surma ei täheldatud alla  9aastaste laste seas. 

Kuigi koroonasse suremus ei ole täpselt teada, näitab enamik uuringuid, et see on grippi suremusest suurem.

Ravi

Grippi suremus oleks suurem ilma selle ravi ja  vaktsineerimiseta. Gripi raviks on mitu retseptiravimit, mis toimivad  kõige paremini ühe või kahe päeva jooksul pärast haigusnähtude  ilmnemist. Samuti on ravimeid, mida antakse viirusekandjaga kokku  puutunud inimestele gripi ennetamiseks. Olemas on gripivaktsiinid, mis  tekitavad immuunsust.

Koroona jaoks ei ole kindlat ravi ega ühtegi  heakskiidetud viirusevastast ravimit, kuigi mitut ravimit katsetatakse.  Arstid saavad soovitada tavapäraseid abinõusid: puhata, võtta valu ja  palavikku vähendavaid ravimeid ning tarbida rohkesti vedelikke.  Koroonaviiruse vastu ei ole veel vaktsiini, kuid võib eeldada, et pärast haiguse läbipõdemist tekib mingiks ajaks immuunsus.

Vältimine

USA haiguste kontrolli ja ennetamise keskused soovitavad igasuguste gripilaadsete viiruste, sh koroonaviiruse vältimiseks

• pesta käsi seebiga vähemalt 20 sekundit, 
• mitte katsuda nägu pesemata kätega, 
• vältida kontakti haigetega, 
• haigestumise puhul viibida kodus, 
• desinfitseerida sageli pindu ja esemeid.

Hooajalisus

Gripi levik väheneb kevadel ning suureneb sügisel külmemate ilmadega. Ei ole teada, kas ja kuidas ilm koroonaviirust mõjutab. Isegi kui  viiruse levik kevadel väheneb, võib see sügisel suureneda.

Riskirühmade hoidmise ja viiruse leviku piiramise kohta vaata lähemalt Tervise Arengu Instituudi artiklitest: 

• Miks tuleb vanemaid ja krooniliste haigustega inimesi eriti hoolsalt kaitsta? 
• TAI vanemteadur Kristi Rüütel: igaüks saab panustada viiruse leviku piiramisele

30. märtsi seisuga on Eestis koroonaviirus diagnoositud 715 inimesel. Alates 31.  jaanuarist on kokku tehtud 11 252 COVID-19 testi. Haiglaravil oli 29.  märtsi õhtu seisuga 56 inimest, neist kriitilises seisus oli 10. Surnud  on 3 inimest. Eesti andmeid kuvava koroonakaardi leiab veebilehelt https://www.terviseamet.ee/koroonakaart (Internet Explorerit kasutades ei ole leht korrektselt kuvatud).

Nakatunut ehk positiivse proovi andnud inimest teavitatakse  alati telefoni teel. Testi tulemust saab inimene kontrollida  patsiendiportaalis http://www.digilugu.ee.

Terviseamet rõhutab, et hetkel on oluline kaitsta just vanemaealisi  inimesi. Enam kui 80 protsenti juhtudest põeb inimene viirust kergelt.  Haiguse riskirühma moodustavad riskirühma kuuluvad vanemaealised ja  kroonilisi haigusi põdevad inimesed, kellel haigus võib kulgeda  raskemalt. Haigus levib piisknakkusena lähikontakti teel ja suudab  pindadel elus püsida kuni 72 tundi. Maski kandmine on näidustatud  tervishoiutöötajatel ja haigestunutel, ülejäänutel tuleb nakatumise  vältimiseks pidada kinni hügieenireeglitest ja hoiduda rahvarohketest  kohtadest.

Lisainfot koroonaviiruse kohta leiab aadressilt https://www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus.