Kord sammusid mööda metsa koos hunt, karu, jänes ja eesel, kuni nad kukkusid, ropsti! jahimehe tehtud suurde püünisauku.
Kolmanda päeva hommikul ilma söögi ja joogita olnuna võttis hunt sõna, köhatas kurgu puhtaks ja ütles karule:
“Peaks sööma ära selle, kellel on kõige pikemad kõrvad!” ise samal ajal jänese poole vaadates.
Jänes tõmbas aga kõrvad kurgu alla kokku ja sidus lipsukeseks, vaatas eesli poole ja ütles väikese muigega: “Noh, eesel, sitt päev või mis?!”
