(Marek Sadam, 2021.a.)
Mul on üks palve, mis läheb ilmselt luhta ja tuulde.
Palun, et nende aastapäevakõnede ajal ei sarjataks, ei vastandataks, ei naeruvääristataks. Üheltki poolt. Ei teleekraanil ega peolaua taga.
Miks?
Sel maal on mõrad sees. Sügavad ja suured. Katku vähemalt nende pühade ajal rahulumi meie meeli ning südameid.
Pitsi laua ääres võtta võib, aga kui sellele järgnevad poliitilised arutelud, mis tahestahtmata tüli süütavad, pole tähistamisel põhjust. Tähistame siis riidu, mitte vabadust. Saan aru, et tögamine veres, aga palun seekord ei.
Vabadus pole kunagi iseenesestmõistetav. Vabaduses ongi loomulikud eriarvamused, sellega tuleb arvestada. Kui aga tähistamiste ajal peredesse tüli külvatakse, siis ei tee see maad tervemaks. Tüli väetamist on teinud kõik osapooled.
Seepärast kaaluge palun enda sõnad üle. Teie pillatud poliitiline pilge võib rikkuda imekombel kokku saanud perekonna rahu.
Ei ole Eesti nii suur, et on maailma naba, ega nii väike, et mitte elada hoolimises. Ainult mõni valitud hetk. Siis vaatame edasi.
Miks?
Sest sellel maal on mõrad sees. Sügavad ja suured.
