Ühe kolkaküla rahvamajas korraldatakse pidu.
Nagu alati, on selgi korral naisi rohkem kui mehi.
Mõne aja pärast on pooled mehed lootusetult purjus, ülejäänud aga kaklemise pärast rahvamajast välja visatud.
Neli tundi pärast peo algust on jäänud ainult üks mees, kes vaikselt nurgas istub.
Naised mõõdavad teda pilkudega ja kõige julgem läheb juttu tegema:
“Tere! Te pole vist kohalik, eks?”
“Olen küll.”
“Aga miks ma teid näinud ei ole?”
“Kinni istusin…”
“Oi, kas kaua?”
“Viisteist aastat…”
“Mille eest?”
“Lõin oma naise maha, raiusin tükkideks ja viskasin tükid jõkke.”
Naine läheb sõbrannade juurde tagasi ja sosistab kavalalt: “Tüdrukud, täitsa lõpp – nii kena mees ja polegi abielus!!!”