Üks vanamees käib iga päev samas pubis suppi söömas.
Ühel päeval tunneb pubi juhataja huvi, kuidas kliendile toit maitses.
“Väga hea, aga te võiksite supi juurde rohkem leiba anda!” vastab taat.
Järgmisel päeval lasebki juhataja vanahärrale kahe asemel neli viilu leiba anda, vanamehe arvates on leiba aga ikka vähe.
Juhataja suurendab kogust kaheksa ja siis kaheteistkümne viiluni, kuid jutt jääb samaks: leiba on vähe.
Siis laseb juhataja vanamehele terve viilutatud leivapätsi viia.
“Supp on teil hea, aga leiba vähevõitu…” leiab taat pärast söömist.
Sportlikust huvist tellib juhataja pagariärist meetripikkuse leivapätsi, lõikab selle kaheks, määrib mõlemale poolele võid ja laseb vanahärrale supi juurde serveerida.
Vanamees sööb supi ja mõlemad hiigelleiva pooled isukalt ära.
“Ja kuidas meie toit teile TÄNA maitses?” uurib juhataja.
“Supp oli hea, aga leivaga olete taas närutama hakanud – täna oli jälle ainult kaks viilu!” mühatab vanamees.
Liiga vähe leiba
