Pealinnas elav tütar helistab Võrumaal elavale emale.
Muu jutu seas küsib emalt, kas uus kaev on valmis kaevatud ja millal saab torusid vedama hakata. Ema vastab seepeale: “Vakk juu!”
Tütar mõtleb, et ju on telefoniühendus kehv ja ema ei kuulnud, mis tütar küsis.
Küsib siis uuesti, kas uus kaev on juba valmis.
“Vakk juu!” vastab ema juba kõvema häälega.
Tütrele tundub asi juba imelik ja ta kordab veelkord oma küsimust.
“Vakk juu!” teatab ema nüüd väga resoluutselt.
Tütar vihastab ja käratab emale:
“Mis mõttes sa mind niimoodi sõimad??? Ma ju küsisin viisakalt, kas kaev on valmis, aga sina muudkui sõimad- fuck you, fuck you…Kas sa üldse tead, mida see tähendab???”
“Mis ma iks ütli?” küsib ema imestunult. “Vakk juu joba tõist nädälit, ei süü’ kah, õnnõ juu! Ku ütskõrd kainõss saa, küll siss kaib tuu kao kah är’!”
(Vakk oli kaevumeistri nimi, kes oli parasjagu tsüklisse sattunud…)
