Naine on kui päikseloojang,
millelt silmi ei saa ära.
Ta on ihaldusväärseim lilleõis, mis avanedes
annab maailmale oma ilu ja sära.
Naine on kui pulbitsev tulemägi,
mille leek valguskiiri laiali kannab.
Õnnepisaratest sätendava vikerkaare
õrna käega südamest välja annab.
Naine on kui saladuslik saar
hingevärvide imelises süles.
Vaid armastuse siiras tuli
aitab leida teed temani üles.
Naine on lihast ja luust,
kael, mis keerab mehe pead.
Ta on kogum müstilisest ilust,
mida ei suuda kokku panna minu luuleread.
