Aeg: 90ndate keskpaik.
Tegevuskoht – Balti jaam.
Üks tuttava tuttav seisab ja ootab rongi. Siis märkab ta perroonil pingil istuvat meest, kellel on käes kott kartulikrõpsudega. Mees ei söö neid krõpse, vaid lihtsalt hoiab kotti süles.
Kott mehe süles aga äratas paari kajaka tähelepanu, kes maandusid tema ligidale perroonile. Mees ei hakanud neid ära ajama, vaid hoopis vastupidi, viskas neile paar krõpsu. Kohe enda ette, nagu meelitades neid ligemale tulema.
Mees jätkas krõpsude pildumist, kuni tema ümber keerles umbes 15-20 kajakast koosnev kriiskav ja karjuv kari. Selline väike linnuarmee juba.
Mees viskas aeg-ajalt mõne üksiku krõpsu linnukarja sisse, hoides neid niimoodi tegevuses ja ajades sellega valged rotid täiesti pöördesse. Kajakaid hakkas selline limiteeritud toitmine ilmselgelt ärritama, nad kaklesid omavahel ja kriiskasid tiivad laiali ka mehe peale.
Siis saabus perrooni äärde tühi elektrirong ja reisijad sisenesid rongi. Kuid mees jäi ikka pingile istuma, õrritades mõne üksiku krõpsuga kajakaid. Rong valmistus kohe-kohe lahkuma …. ja siis see juhtus.
Vahetult enne uste sulgumist viskas mees kogu krõpsupaki vagunisse. Ja kogu hullunud kajakakari sööstis neile järgi. Ning siis sulgusid uksed…
Vagunis hakkas tööle põrgu kohalik filiaal..
Järgmine peatus rongil oli 8 minuti pärast…