Karismaatilise isiksuse ja osava kõnemehena saavutas Lennart Meri maailmas palju tähelepanu ja tunnustust. Tema poolt välja öeldud tsitaate hinnatakse kõrgelt ning need jäävad endiselt värsketeks ka aastate pärast.
1) Olukord on sitt, kuid see on meie tuleviku väetis.
2) Meist igaühest sõltub Eesti püsimine.
3) Kogemustega on juba kord nii, et neid leiab ainult minevikust.
4) Euroopa vajab Pearut ja Andrest, Paul Aristet, Jaan Einastot ja Endel Lippmaad, mitte Eestis villitud kokakoolat.
5) See kujutlus, et Stalinite ja Hitlerite aeg on möödas, on ohtlik.
6) Eesti on võrreldes Venemaaga nagu eskimo süst. Supertanker vajab 16 meremiili, et ümber pöörata, kuid eskimod võivad teha täispöörde koha peal.
7) Eesti riik on kulukas ja Eesti riik on kallis. Ta on kulukas kodaniku rahataskule ja ta on kallis kodaniku südamele.
8) Kõikjal räägitakse kommunismi surmast, aga keegi ei ole veel näinud kommunismi laipa.
9) Eesti riik ja Hiiumaa on loodud selleks, et kesta igavesti ja mitte kuraditki karta.
10) Teie, noored, lähete elust läbi nagu nuga võist.
11) Ma ei ole veel ühtegi kindralit näinud, kes oskaks lehma lüpsta.
12) Sotsiaalse ebavõrdsuse kahandamise kõige tõhusam viis on haridusse investeerimine.
13) Mu kallid kaasmaalased, ka mulle on kingitud viina. Kingitust on piinlik tagasi lükata. Meie pere peseb viinaga aknaid. Üks meie poliitikuid ütles mehiselt, et ta võtab viina lojaalsusest riigitulude kasvatamise vastu. Mõned aastad tagasi kasutati ühe poliitiku perekonnanime alkoholimõõduna. Võin selle peale üksnes kosta, et Eesti poliitilise juhtkonna eetiline pale on talumatult määrdunud.
14) Omad vitsad peksavad ja peksavad pensionile.
15) Ajakirjandus kõnetab neid peaaegu lugupidavalt peene tiitliga korruptant, selle asemel, et öelda lihtsas eesti keeles riigivaras. Ämbrisse astumine, skandaal, katastroof, sügav hämming ning “au ja väärikus” kaitsmine kohtus on Eesti vabariigi kodaniku igapäevane lugemisvara. Rahval on õigus küsida: kas see ongi Eesti vabariik? Ei, mu kallis rahvas, see ei ole Eesti vabariik. See on Eesti vabariigi vaht, mille riisume kulbiga kokku ja heidame solgiämbrisse. Kui mitte varem, siis valimiste aegu. Seda me teeme ühiselt ja teeme senikaua, kuni vahtu enam ei ole.
Allikad: www.tsitaat.com, ajakirjandus, kõned
Koostas: Rain Siemer
